Karmen Pariisis

Prantslastel oli neljapäeval jälle üks riigipüha (Taevaminemispüha), nagu kombeks, tehti reedel "silda" ja oligi valmis 4-päevane nädalavahetus. Minu pere sõitis Amsterdami, seega oli mul 4 täitsa vaba päeva. Ja mulle sõitis Hannoverist külla Karmen ehk veetsime terve nädalavahetuse Pariisiga tutvudes. Nagu alati külaliste puhul, tegime läbi põhilised vaatamisväärsused, aga sain ikka mõned uued kohad ka kirja. 

Neljapäeval alustasime Triumfikaarega, mis annab suurepärase esimese mulje Pariisist. Pärast seda aga läksime tuurile, nimelt siin korraldatakse ka free toure ehk tasuta linnaekskursioone, lõpus annad giidile raha nii palju, kui ise heaks arvad. Tuur kestis 3 tundi, aga tegelikult ei kõndinud me selle aja jooksul üldse väga palju, olime ainult Ile-de-la-Cité ja Louvre'i ümbruses. Olin kõigis külastatud kohtades küll käinud, aga sellegipoolest oli tuur väga-väga huvitav, sest giid rääkis palju igasuguseid huvitatavaid lugusid nii Pariisi ajaloo kui tänapäeva kohta ja seejuures väga haaravalt ja lahedalt. 

Panen enda jaoks siis mõned põnevamad lood kirja ka:

- mina teadsin Victor Hugo'd kui kirjanikku, aga tuli välja, et tegemist oli ka väga tuntud ja armastatud riigimehega, kes pühendas suure osa oma elust prantslaste elude paremaks muutmisele. Sh päästis ta Notre Dame'i katedraali, nimelt kui ta kirjutas "Jumalaema kirik Pariisis", siis oli Notre Dame varemetes ja lagunemas, aga see raamat sai suureks hitiks ja inimesed sõitsid üle maailma kokku seda vaatama, sealt siis tuli ka initsiatiiv ja tahe see uuesti korda teha. 

- Marie Antoinette'i lugu. Tegemist oli Louis XVI noore naisega, kes oli prantslaste poolt sügavalt vihatud. Louis XVI oli olnud imelik ja kummaline mees, kellel huvi ainult oma kindlate hobide vastu, noor naine teda üldse ei huvitatud. Seega hakkas Marie Antoinette ise enda meelt lahutama, pidades uhkeid pidusid ja elades meeletult luksuslikku elu, nt oli tal väidetavalt 10 000 paari kingi. Ja kui enamus prantsuse rahvast maksis suure osa maksudest riigile, et ise samal ajal vaesuse käes vireleda, siis loomulikult ajas selline priiskav elustiil neid vihale. Igathes kui prantsuse revolutsiooni käigus Marie Antoinette kinni peeti, siis peeti tema üle eriti karm kohtuprotsess, kus teda süüdistati kõikvõimalikes kuritegudes. Ja teatavasti lõppes ta elu giljotiini all Concorde väljakul. Giljotiini trepist üles astudes ta komistas ja vabandas ennast oma kohmakuse pärast, mis jäid ta viimasteks sõnadeks. 

- Henri IV ehk Navarra Henri oli üks äge kuningas. Ta meeldis väga rahvale, sest tegi palju nende heaks. Aga lisaks meeldis talle ta väga pidutseda ja ta oli tuntud võimsate pidude korraldamise poolest. Ta lasi ehitada Pariisi esimese kivisilla, mis on praegu Pariisi vanim sild (nimeks Pont Neuf ehk vana sild). Kui sild valmis sai, siis oli see taaskord hea vabandus suure peo korraldamiseks, kus alkoholi voolas ojadena. Kuulujutt räägib, et peol oli ka kunstnik, kes purjus peokülalistest pilte maalis. Aga järgmisel päeval ei otsustanud Henri mitte neid pilte külalistele kätte toimetada, vaid lasi hoopis skulptoril need purjus näod kujudeks voolida ja kinnitas need Pont Neufile. Tõesti, tänase päevani on sellel sillal kummalise näokujud. Giid võrdles seda hästi Facebooki tag'imise palju varasema vormiga. 

- Louvre (kus praegu asub kunstimuuseum) oli vanasti kuningapalee. Katarina di Medici oli abielus kuningas Henri II-ga, aga kuna ta kuninganna silme ees armukest pidas, siis lasi Katarina di Medici ehitada Louvre'i vastu Tuileries palee, mis küll Prantsuse Kommuuni ajal maha põletati, aga kus täna on kuulsad Tuileries' aiad. 

- Teise Maailmasõja ajal oli osa Prantsusmaast natside poolt okupeeritud, aga siin toimis poolautonoomne Vichy vabariik, mida juhiti tegelikult ikkagi natsid. Aga kui liitlased Normandiasse jõudsid ja hakkas selgeks saama, et Hitler Prantsusmaa kaotab, siis otsustas ta, et seega tuleb ka kogu Pariis hävitada. Ta ise lahkus ja and is ühele oma alluvatest korralduse panna pomm iga Pariisi tähtsaima hoone alla. See tehti ära, aga seesama alluv mõistis, et kui ta selle plaani ellu viib, siis tema saatus on sõja võitjate kätes ning ilmselt ei lähe mehel, kes Pariisi hävitas, väga hästi. Samas kui ta oleks käsu täitmata jätnud, siis oleks natsid ilmselt viga teinud tema Saksamaal asuvale perele. Otsus oli raske ja mees sulges end päevadeks oma kabinetti. Lõpuks otsustas ta liitlasvägedega ühendust võtta ja nendega koostööd teha. Pomm pandi plahvatama ainult Grand Palais all, kuna tegemist on klaaslaega konstruktsiooniga, siis sellest plahvatusest tekkis linna kohale suur ja kauakestev suitsupilv, nii et tundus, nagu oleks kogu Pariis õhku lastud ja käsk täidetud. Igatahes pääses suur osa Pariisist hävimisest, kas just tänu sellele mehele, aga ometi võime mõelda, et kui tema asemel oleks olnud pimesi käskutäitev alluv, siis ei oleks Pariis täna pooltki see, mida me oleme harjunud nägema.

Neljapäeva õhtul käisime söömas mu onu ja ta sõpradega, kes kõik siin tennist vaatamas olid. Sattusime restorani Les Deux Magots, mis on üks tuntumaid Pariisi restorane, sest seal armastasid kunagi aega veeta nt Picasso, Hemingway ja Sartre. Igatahes olid toidud väga head ja seltskond oli ka äärmiselt huvitav, nii et veetsime ühe toreda õhtu. 

Reedel jõudsime vaadata läbi pisikese osa Louvre'ist, peale kohustusliku Mona Lisa külastasime Islami kunsti osakonda. Ma ikka ei väsi kordamast, kui kummaline see Mona Lisa hullus seal on. 

Õhtul sõitsime Montmartre'ile, kus pärast jalutuskäiku sõime ühes restoranis tigusid. Teod on siiani iga korraga paremaks läinud, mil ma neid söönud olen, ei tea, kas olen rohkem harjunud või ongi lihtsalt paremad järjest sattunud. 

Laupäeval kasutasime ära ilusat ilma ja läksime Versaille'sse. See oli mul siis seal kuues kord. Loss hakkab küll juba vaikselt ära tüütama, aga aedade külastusega jäin küll väga rahule. Nimelt sellel aastal olen seal käinud ainult talvel, mil aias puud raagus ja purskkaevud kinni. Aga nüüd on enamus purskkaeve ikka töökorras ja läbi aedade on tõesti väga mõnus jalutada. Lisaks pannakse teatud ajal kõik purskkaevud korraga tööle ja neid saadab klassikaline muusika. Nii et võikski täitsa arvata, et oled sattunud Marie Antoinette'i elust jutustava filmi võtteplatsile. 

Karmen otsustas, et on piisavalt hipster, et mitte minna Eiffeli torni tippu ja ma olin selle valikuga väga rahul. Selle asemel läksime hoopis Tour Montparnasse'i tippu. See on Pariisi kesklinna ainuke pilvelõhkuja, pärast selle ehitamist polegi muideks lubatud Pariisi kõrgeid maju ehitada. Ilmselt sellepärast, et see torn ikka üldse ei sobi linna pilti ja osa inimesi vihkavad seda nii palju, et viimastel kohalikel valimistel lubas üks linnapeakandidaat selle koguni maha lammutada. Aga selle torni pluss on see, et sealt otsast on imehea vaade Pariisile. Ja kuna seda oled koleda maja otsas, siis maja ennast ei ju ei näe. Samas aga näeb suurepäraselt Eiffeli torni, mida teatavasti ei tea, kui sea Eiffeli otsas oled. Sattusime sinna just enne päikeseloojangut, nii et nägime linna nii valges kui pimedas. Nii et soovitan piisavalt rebelitel, kes suudavad Pariisi külaskäigu ilma Eiffeli torni külastuseta üle elada, hoopis Tour Montparnasse'i otsa minna. Hind on umbes sama ja vaade on minu meelest palju kihvtim. 

Tour Montparnasse'i otsas

Pühapäeval tahtsime minna katakombidesse, aga kuna sealne järjekord tundus meeletu, siis pöörasime otsa ringi ja läksime hoopis Musée d'Orsay'sse, kus sain Karmenile ära näidata oma lemmikud impressionistid. Tegime ka kiire külastuse Pompidou keskusesse ehk moodsa kunsti muuseumisse, aga kolm tühja ruutu ja paljud muud geniaalsed kunstiteosed jäid nägemata, sest vastav korrus oli lihtsalt suletud. Üritasime pärastlõunal veel katakombidesse pääseda, aga järjekord oli endisel liiga pikk. Üldse on nüüd muuseumite ja turismiobjektide järjekorrad muutunud oluliselt pikemaks kui kogu mu siiani siin veedetud aja jooksul. Märtsis polnud asi veel üldse hull, aga nüüd on juba näha, et turismihooaeg juba käes ja seega tuleb iga koha külastamiseks oluliselt rohkem aega varuda. Samas on aga plussiks praegusel ajal see, et ilmad on üldiselt ikka ilusamad ja saab mõnusamalt lihtsalt Pariisi peal ringi jalutamist või parkides lebotamist nautida.