Roland Garros

Pariisi spordiaasta üks tippsündmusi on kindlasti French Open ehk Roland Garrose tenniseturniir, mis iga aasta siia maailma tennisetipud kaheks nädalaks kokku toob. Ma olen ammu tahtnud mõnda suure slämmi turniiri näha ja nüüd avaneski selleks ideaalne võimalus. Läks isegi nii hästi, et sain piletid oma võõrustaja-perelt sünnipäevaks. 

Piletid olid eilseks Suzanne Lengdeni väljakule, et näha ühte naiste ja ühte meeste veerandfinaali. Nimelt on siin kaks peaväljakut, kus on numbritega kohad, ülejäänud väljakutele saab peaväljaku pileti olemasolul niisama vaatama minna. Aga ilmselgelt toimuvad kõige tähtsamad ja paremad mängud just peaväljakutel. 

Läksin staadiumile kohale juba enne 12, et niisama alal ringi vaadata ja ka mõnesid teisi mänge näha. Ma olin ikka sinna jõudes väga excited ja tõesti supertunne oli juba seal väljakute vahel ringi jalutada.

Mis mänge ma siis nägin? Kõigepealt nägin mõned geimid meeste paarismängu veerandfinaali lõppu (Golubev/Groth - Kubot/Lindstedt) ja siis samal väljakul ühte setti naiste paarismängu veerandfinaalist (Hsieh/Peng - Black/Mirza). Polnud varem eriti paarismängu vaadanud ja see oli ka omamoodi huvitav vaadata, kuidas paarilised koostööd teevad jne. 

Kahest hakkasid esimesed veerandfinaalid. 

Kõigepealt kanadalanna Eugenie Bouchard (18) ja hispaanlanna Carla Suarez Navarro (14). Kui alguses oli korra tunne, et mäng on ühekülgne ja läheb ruttu Suarez Navarro kätte, siis tegelikult oli tegemist ülimalt tasavägise mänguga. Bouchard võitis esimese seti kiires lõppmängus, teise seti sai hispaanlanna, aga kolmandas setis näitis Bouchard suurepärast tagasitulekut ja lõpuks võitiski. Mäng kestis ligi 2.5 h ja tegemist oli tõesti väga ilusa ja hea matšiga, lõpptulemus 7-6(4) 2-6 6-4.

Ja siis meeste veerandfinaal. Lätlane Ernests Gulbis (18) ja tšehh Tomas Berdych (6). Gulbis võitis muideks eelmises ringis Federeri. Ja see oli ka antud mängust näha, et tal oli hoog tõesti sees. Kuigi Berdych pani ikka korralikult vastu, siis Gulbis väga mängu võitmisega raskusi ei olnud: 6-3 6-2 6-4. Pean tunnistama, et nagu Mikk ütles, siis meeste tennis on tõesti põnevam, pallivahetused on pikemad, omaeksimusi on vähem ja üldiselt on rohkem lahedaid pallipäästmisi. 

Matšpall

Samal ajal mängisid teisel peaväljakul kõigepealt Šarapova ja siis Djokovic, kahju, et neid ei näinud. Aga samas jäin väga rahule ka enda nähtud mängudega, sest kumbki polnud liida ühepoolne ega lühike. Aga küll ma kunagi päris esinumbreid ka näen, sest nüüd sain suure slämmi maigu suhu ja tahan kindlasti veel neid vaatama minna. Tennis on ikka nii ilus mäng ja ka see turniiri atmosfäär on omaette eriline. 

Tegelikult õnnestus mul ikka ühte esinumbrit näha ka. Nimelt kõndisin seal enne mängude algust ringi ja ühe väljaku ääres oli järsku väga palju erutatud inimesi, kes, telefonid valmis, ootasid. Läksin ka lähemale asja uurima ja mõne minuti pärast saingi koos rahvahulgaga Rafael Nadalile sünnipäeva laulda. Nimelt oli tal see päev sünnipäev ja ta oli just lõpetanud oma trenni. Kuigi inimesi oli jube palju, siis natuke jäi ta isegi mu video peale :)

Päeva lõpp oli ka mõnusalt pariisilik, jõin St Germain des Pres's kohvi ja siis otsustasin jalgrattaga koju sõita. Ilm oli mõnusalt soe ja nii kärutasingi mööda rue de Rivolit ja Champs-Elysée'd, mõeldes, et mul on ikka väga vedanud, et ma saan Pariisis elada ja sellised asju teha. Samal ajal vaatasin, kuidas Champs-Elysée'l seati Sephora poe ette tõkkeid, sest homme külastab seda poodi Rihanna. Ja mõnikümmend meetrit eemal oli vähemalt 30 märulipolitseinikku, sest tundus, et seal toimus mingi pisike meeleavaldus vms, lippude järgi inimeste nägudel midagi seoes Egiptusega. Suure linna võlud - igasse päeva mahub nii palju erinevaid sündmusi ja inimesi!