Triin Pariisis

Üleeelmine nädalavahetus oli ka 3-päevane! Mulle väga sobib, et prantslastel neid riigipühasid nii palju on. Kuni reedeni mul erilisi plaane polnudki, aga siis otsustas Triin pärast eksamitulemuse teadasaamist mulle siia külla sõita. Kuna meil mõlemal olid järgenvad nädalad suht kinni, siis ei jäänudki üle, kui lennupilet järgmiseks päevaks osta. Ja nii tõotaski tulla suurepärane nädalavahetus koos Triinuga, kes õnneks oli juba kõik vaatamisväärsused läbi käinud. Kuigi mulle meeldib ka Pariisi esmakülastajatega mööda turismiobjekte käia, siis ütlemata mõnus on ka niisama mööda Pariisi ringi tuiata. 

Igatahes, Triin jõudis siia laupäeva õhtul suht hilja, aga ikkagi läksime natukeseks linna peale jalutama ja mohiitot jooma. 

Pühapäeva hommikul oli siin Neuilly's braderie ehk kõik kaupmehed olid oma kaubaga tänavatele tulnud, kuigi me väga ei süvenenud šoppamisse, siis tundus, et olid päris head pakkumised. Enne linnatulekut käisime läbi ka päris turult, mis iga kolmapäev ja pühapäev Place de la Marché'l aset leiab. Kuigi Eestis on ju ka turukultuur täitsa olemas, siis siin tundub see palju populaarsem olevat ja no valik ka ikka teistsugune. Nt saab osta igasuguseid erinevaid juuste või siis hoopis erinevalt marineeritud oliive. Oma ostetud sööki nautisime Montmartre'i otsas, Sacre Coeuri ees. Pärast jalutasime Montmartre'i vaiksematel tänavatel. Seal piirkonnas on osa tänavaid väga turistikad, aga kui keerad kuskile kõrvaltänavasse, siis on seal täielik rahu ja vaikus ning on tunne, nagu oleks kuskile vaiksesse külla sattunud. Leidsime üles ka seal asuva viinamäe ehk Clos Montmartre. Vanasti oligi Montmartre eraldi külake Pariisist eemal ja seal valmistati palju veini. Kuigi nüüd on Montmartre linnaga kokku kasvanud, siis vähemalt üks viinamarjaistandus on seal alles ja iga-aastane 1000 kg toodangut müüakse oksjonil heategevuseks. 

Siis sõitsime Ladina kvartalisse ja pidasime Jardin de Luxembourgis piknikku. Ja lõpuks kolisime oma pikniku Champ des Marsile ehk Eiffeli torni juurde. Üldse võib öelda, et päris suur osa sellest nädalavahetusest kulus kuskile mõnusas kohas süües ja juues ja laterdades. Aga Champ de Marsile minek oli väga hea otsus, sest seal oli väga hea jälgida äikest, mis see õhtu lahti läks. Terve see nädalavahetus olid hästi palavad ilmad ja siis õhtul/öösel oli palju äikest ja ka vihma. Igatahes sellel õhtul veel vihma ei sadanud, aga äike oli selline, mida ma pole kunagi varem näinud. Iga mõne sekundi tagant lõi taevasse piksenooli ja valgust. Oleks statiiv olnud, oleks megalahedaid pilte saanud. 

Montmartre'il on selline sein, kus igas keeles on kirjutatud "Ma armastan sind", üks kunstnik otsis kunagi erinevast rahvusest inimesi ja lasi neil kõigil selle lause kirjutada ja nüüd ongi nende inimeste käekiri sinna seinale jäädvustatud. 

Viinamägi keset Pariisi

Parim pilt, mis mul äikesest õnnestus saada

Esmaspäeval veetsime veidi aega Printemps'i terrassil. Printemps on üks mitmest suurest ja vanast kaubamajast, kus ma väga šoppamas ei saa käia, kui just laenu ei taha võtta Chaneli kostüümi või Louis Vuittoni koti jaoks. Aga see-eest on seal tore n-ö window-shoppingut teha või siis hoopis nende viimase korruse terrassil Pariisi vaadet imetleda. 

Lõunaks sõitsime La Défense'i, kus otsustasime kohaliku Vapiano ära proovida. Muidu on kõik täpselt sama, mis Eestis ja igal pool mujal, ainult hinnad olid mitu eurot kallimad. Aga sellest polnud midagi, sest pitsameistrite eksimuse tõttu saime kahe pitsa asemel hoopis kolm :D

Päikeseloojangu ajaks ronisime (tegelt sõitsime lifitga) Montparnasse'i otsa. Kui eelmine kord seal käies oli meeletu tuul ja üleval lahtisel vaateplatvormil väga kaua aega ei tahtnud veeta, siis seekord oli nii mõnus soe, et lihtsalt istusime seal ja ootasime kuni pimedaks läheb. Juba torni otsas olles hakkas äikest lööma ja ausalt öeldes oli natuke kõhe küll olla linna ainsas kõrghoones. Tahtsime veel Champs-Elysée'l jalutada, aga kui sinna jõudsime, hakkas juba sadama. Kuna me suhkrust pole, siis ei lasknud ennast sellest segada, panime kummiplätud jalga (me mõlemad olime oma ärahõõrutud jalgadega suht hädised, sellepärast said need ka kaasa võetud), ütlesime #yolo ja pladistasime mööda ujuvat Champs-Elysée'd. Loomulikult hakkas ka äikest lööma ja seda saime vaadata Triumfikaare juures. Ehk oli väga meeleolurikas õhtu :D

Teisipäeva hommikul me vist midagi väga erilist ei teinudki, Triin otsis kleiti ja jalutasime niisama mööda Pariisi ringi. Pärastlõunal läksin lapsi hoidma ja õhtul läksime enne Triinu äraminekut sööma. Kuigi lennuk läks alles kolmapäeva hommikul, siis igasuguste jamade vältimiseks läks ta juba öösel lennujaama. Ja jamade juhtumise tõenäosus oli suurem, sest kolmapäevast alates otsustasid kõiksugused rongijuhid Prantsusmaal streikima hakata. Muideks, nad streigivad siiamaani ehk juba nädal. Aga õnneks lennujaama RER-id ikka liiguvad, kuigi veidi harvemini. 

Pilte lisan kunagi hiljem veel juurde..