Kui Triin ära saadetud, siis sain pool päeva hinge tõmmata ja juba oligi Merly kohal. Kuna ta tuli juba kolmapäeval, siis pidin palju ajast olema lastega või prantsuse keele tunnis. Aga sellegipoolest sain ka Merlyga palju ringi käia ja käisime nii mõneski kohas, kuhu ma varem sattunud polnud.
Kolmapäeva õhtul käisime ühe eestlase juures veiniõhtul, sest ka minu Pariisi eestlased on nüüdseks juba Eestisse tagasi jõudnud. Kuna ei raatsinud veel viimase metrooga koju tulla, siis võtsime hoopis rattad ja kihutasime ligi pool tunnikest läbi öise Pariisi kodu poole. Öösel on siin ikka palju mõnusam rattaga sõita, sest ei pea eriti teiste kaasliiklejate pärast muretsema.
Nagu Triinuga, siis ka Merlyga tuiasime suht palju niisama mööda Pariisi tänavaid või poode ringi, vahepeal ostsime kuskilt jälle mõne hea koogikese, istusime kuskil jne. Aga pärast kõikide vaatamisväärsuste sajakordset nägemist ongi see minu Pariisi lemmiktegevus. Üldse, kui on plaan Pariisi külastada, siis KINDLASTI tuleb võtta aega lihtsalt niisama ringi jalutamiseks, pigem jäägu siis mõni top 10 vaatamisväärsus külastamata, aga selle linna võlu tuleb välja just kuskil kohvikuterrassil istudes, mööda jõekallast jalutades või kas või nt saiapoes baguette'i ostes, mitte aga Louvre'i või Eiffeli torni järjekorras oodates (kuigi noh, need järjekorrad on vist esmakülastusel vältimatud).
Palais Royal aed
Reede õhtul käisime Palais Chaillot's vaatamas Monte Carlo balletiteatri balletti "LAC", mis on tehtud "Luikede järve" ainetel. Mulle väga-väga meeldis ja olen rahul, et sain ikka korra siinoldud aja jooksul teatris ka käidud. Pärast jalutasime mööda linna ringi, üritasime leida head kohta niisama istumiseks, aga lõpuks ei leidnudki eriti midagi ja läksime hoopis koju.
Laupäeval külastasime Palais Garnier'd ehk Pariisi Ooperiteatri peamaja. Plaanisin ikka aasta jooksul sinna päriselt ka mõnda etendust vaatama jõuda, aga kuidagi selleni ei jõudnuki, see-eest on see kindlalt plaanis järgmise Pariisi külastuse ajal (ei tea küll, millal see toimub, aga kindlasti mitte väga kauges tulevikus). Õnneks saab seda niisama ka uudistama minna ja see tasus küll ära. Juba koridorid on uskumatult vägevad, rääkimata saalist, mis näeb nii uhke välja. Ainult et see oli üllatavalt pisike. Lisaks on seal väga hea valikuga pood, kus palju plaate, DVDsid, raamatuid lavakunsti teemadel.
Pärast astusime sisse ka luksuslikku Repetto poodi, mis on üks Prantsusmaa kuulsamaid tantsuvarustuse tootjaid, lisaks traditsioonilistele varvaskingadele ja tutudele saab sealt nüüd ka osta igas värvis ballerrinasid või vabaajariideid.
Õhtu plaanisime veeta Seine'i ääres siidrit juues ja seda ka tegime, aga ilm kohe üldse ei soosinud meid, sest tuul oli vastikult külm ja väga kaua seal istuda ei kannatanud.
Pühapäeval sõitsime Pariisi kirdeosas asuvasse Parc de la Villette'i, mis ka üks hiigelsuur roheala, kus erinevad asutused (nt Cité de la Musique), muuseumid, kontserdipaigad, lisaks ka palju lihtsalt hängimisruumi. Ja no ilmselgelt inimsed kasutavad võimalust ja hängivad seal, üksi, sõpradega, peredega.
Pärastlõuna oli väga kunstirohke, käisime Musée de l'Art Modernis ehk moodsa kunsti muuseumis, mille olemasolust mul ausalt öeldes õrna aimugi polnud, mis siis, et see Palais de Tokyo kõrval asub. See oli päris lahe ja meeldis mulle vist isegi rohkem kui Centre Pompidou. Palais de Tokyos külastasime ainult tasuta näitust, mida näituseks nimetada on natuke naljakas. Nimelt oli suur ala täidetud vanade autorehvidega ja siis sinna vahele oli igasuguseid muid asju pandud, nt diivanid, lauad jne. Lisaks sai veel igaüks "näitusesse" panustad ja vabalt võis nt kuskile paberile midagi kirjutada, joonistada või ükstapuha kuidas neid objekte seal oma käepäraselt muuta.
Kolmandat nädalavahetust järjest läksin päikseloojangu ajaks Montparnasse'i tippu. Kuna õhtud siiani kogu aeg pikemaks olid läinud, siis pidi seda pimedaksminemist ikka päris kaua ootama, seega tšillisimegi seal tornis niisama.
Esmaspäeva hommikul saatsin Merly RER-i peale ja tulin ise koju magama, et olla valmis oma kaheks viimaseks nädalaks siin. Nüüdseks on mul siin jäänud kõigest 5 päeva, aga sellest juba järgnevates postitustes. Muideks, rongijuhid streigivad ikka veel, homme saab kaks nädalat täis...
No comments:
Post a Comment