Kui teil seal Eestis on päris troopika, siis meil on olukord ikka väga erinev. Eelmine nädalavahetus oli küll väga soe, aga alates teisipäevast on pidevalt vihma sadanud ja ka kraade mõnel päeval kõigest 13-14. Ilmateate peaks olukord vaikselt paranema hakkama, aga kuumalainest küll lähitulevikus rääkida ei saa.
Pärast Praha reisi on olnud kaks täiesti tavalist nädalat koos lastehoidmise, prantsuse keele tundidega ja Pariisi avastamisega. Kui varem tundus alati, et mul on veel aega küll kõike siin teha ja näha, siis nüüd hakkab juba lõpp paistma ja seega tegin endale nimekirja kohtadest, mis kindlasti siin ära tahan näha. Eks olengi nüüd nende külastamise agaramalt ette võtnud.
Nagu öeldud, oli eelmisel nädalavahetusel siin ka väga mõnusalt suvine ilm. Seetõttu veetsimegi terve laupäeva kahe eestlasega õues päikese käes olles. Avastasime Buttes-Chaumont pargi, mis on väga kihvt. See on väga mägine, keskel on tiik ja siis veel selline kõrge kalju vms, mille otsas hea vaade ümbruskonnale. Igatahes on see park piisavalt suur ja looduslik, nii et seal kõndides võid täitsa ära unustada, et ole tegelikult Pariisis.
Pärast jalutasime mööda Saint Martini kanali äärset. See on ka väga mõnus piirkond ja tänu ilusale ilmale oli kanaliäärne täis seltskondi, kes seal piknikku pidasid ja elu nautisid.
Samal õhtul oli üle-Euroopaline muuseumite öö ja kasutasin seda ära ning käisin Grand Palais's kahte tasuta näitust vaatamas. Esimene oli Monumenta, mis on kahe vene kunstniku monumentaalne installatsioon pealkirjaga "Strange City", kuigi mul kõik ei meeldinud, siis oli "tubasid", mis olid väga kihvtid ja üldse juba kogu see massiivsus jättis tugeva mulje.
Teiseks oli videokunstnik Bill Viola näitus. Ma polnud kunagi varem käinud näitusel, kus eksponeeritaksegi videosid, aga see oli väga huvitav. Sellise näituse külastamiseks tuleb kindlasti palju aega võtta, sest üks video võib kesta isegi 30 minutit. Samas ega nendes videodes tavaliselt just väga intensiivne tegevus ei ole, nii et igaühte päris pool tundi ka ei vaata. Igatahes meeldis mulle see väga, eriti üks viimaseid ruume, neljale seinale projekteeriti viis erinevat videot ja pealtvaatajad võisid keset ruumi põrandat istuda ja siis valida, mis suunas nad ennast parajasti pööravad ja mida vaatavad.
Mis mul seal muuseumiööl silma hakkas, oli see, et väga palju oli külastajate hulgas noorte gruppe. Millegipärast ei tundu mulle Eestis väga tavaline, et noored saavad omavahel kokku ja mõtlevad, et läheks mingit näitust vaatama. Samas võib-olla on probleem natuke ka selles, et meil lihtsalt pole väga palju huvitavaid näitusi.
Eelmisel pühapäeval sõitsin oma metrooliini teise otsa ehk Chateau de Vincennes'i. See on üks vana kindlus, kus ma küll sees ei käinud, aga tore oli teda ka väljast vaadata. Sealsamas on ka Pariisi üks suurimaid parke, Bois de Vincennes, kus ka nt taasavatud loomaaed, aga sinna ma ei jõudnud.
Nädala sees käisin veel korra sedasama Monumenta näitust vaatamas. Nimelt pakkusid vanemad mulle, et neil on sinna kutse, kas ma tahan ka kaasa tulla. Mõte kutsetega privaatõhtust koos šampuse ja suupistetega tundus ahvatlev, nii et läksingi nendega uuesti kaasa. Nimelt sellel õhtul said sinna näitusele sisse ainult kutsetega inimesed, minu pere ema nt sai selle oma eelmise töökoha kaudu. Ega seal nüüd midagi nii fancyt ei olnud, kui võiks arvata, aga päris tore oli kunsti nautimise kõrvale kallist šampust juua ja ilusaid inimesi vaadata.
Eile käisin Musée Marmottan Monet's, kus on suurim kollektsioon Claude Monet töid ja praegu lisaks veel ajutine näitus "Les Impressionistes en Privée" ehk üle maailma on kokku kogutud tosinaid erakätes asuvaid impressionistide töid (Sisley, Pissarro, Renoir, Morisot jne). Rahvast oli küll korralikult nautimiseks liiga palju, aga kuna impressionistid on maalikunsti osas mu vaieldamatud lemmikud, siis meeldis mulle see muuseum väga.
Õhtul sain kokku oma onu ja ta elukaaslasega, kes Pariisi Roland Garrose tenniseturniiri vaatama tulid. Tore oli uudiseid jagada ja sain ka ise head kraami Eestist.
Täna käisin pere juures lõunat söömas, et emadepäeva tähistada (Prantsusmaal oli see alles täna) ja pärast sain jälle ühe muuseumi oma listist maha külastada. Seekord Musée des Arts Decoratifs. Seal oli siis kõiksugu mööblit, lauanõusid, ehteid jms. Kõige huvitavam oli aga ajutine moekunstnik Dries van Noteni näitus, seal oli välja toodud tema erinevate kollektsioonide esemeid koos erinevate teoste või muude asjadega, mis teda selleks inspireerinud on.
No comments:
Post a Comment