Monday, October 21, 2013

Nanterre ja Pariis

Nagu juba öeldud, siis ametlikult ei ela ma Pariisis, vaid Nanterre'i nimelises linnas. Kui ühel päeval jalutasin poodi ühele poole ühikat ja sellest piirkonnast just vaimustuses polnud, siis pühapäeval otsustasin kõndida Nanterre'ist La Defense'i poole. See on siis see kaks peatust, mille ma tavaliselt metrooga sõidan, et suurde toidupoodi minna. Aga selgus, et selle vahemaa võin teinekordki vabalt jalutada, ligi pool tundi ja tegemist täitsa toreda piirkonnaga. Või no, ilmselt mõne aasta pärast on see ala mõnusam, sest praegu on see veel suhteliselt ehitusjärgus. Nimelt on tegemist põhimõtteliselt pika ja laia otseteega, mis viib La Defense'ini ja täpsemalt seal asuva Grande Arche'ini, millest olen ka juba kirjutanud. Ehitussiltidelt sain teada, et seda ala nimetatakse terrassideks ja seal ongi keskel roheline ala ja siis mõlemal pool seda uued ja minu arust täitsa kenad suured kortermajad. Majad on valmis, aga haljastus veel poolik. Kui La Defense'is tööl käia (tegemist ju suure ärikvartaliga), siis oleks väga mugav seal kortermajas elada ja hommikul 10 minutiga kontorisse jalutada. 


Need uued majad, taustal paistab Grande Arche ja La Défense

Kuigi see piirkond oli täitsa mõnus ja tundus mugav ning kindlasti on ka teisi toredaid Pariisi äärelinnasid, siis ometi ei saa miski päris Pariisi vastu. Iga kord, kui ma linna sõidan ja metroopeatusest üles tänavale jõuan, tuleb naeratus näole, sest mind ümbritseb just see kordumatu ja filmidest/piltidelt tuntud Pariis oma iseloomuliku stiiliga. Selle stiili võlgneb Pariis parun Haussmannile. Nimelt oli tema see linnaplaneerija, kes 19. sajandi teisel poolel Napoleon III käsul Pariisi täielikult ümber kujundas. Tema ümberkorralduste tõttu on täna Pariisis laiad bulvarid, majade ühtsed fassaadid, paljud pargid ja monumendid jne. Kuigi tema kaasajal peeti tema stiili liiga ekstravagantseks, siis tänapäeval ei kujuta küll ette, et Pariis võiks teistsugune olla. Ekstravagantsus ja suursugusus on tõesti sõnad, mis Pariisis jalutades kogu aeg pähe tulevad, kesklinnas liikuds on iga maja ja sild omaette vaatamisväärsus ja tänavad ja väljakud on meeletult avarad.


Haussmannideks kutsutakse ka sellises stiilis maju

Täna pidin päeval loengute vahepeal korra linnas käima ja kuna ilm oli ennelõunal täiesti super (päike ja 20 kraadi), siis ostsin Starbucksist kohvi, istusin välikohvikus avenue de l'Operal ja lihtsalt nautisin olemist päikselises Pariisis. Lugesin "Suurt Gatsbyt" (mida ma küll kunagi lugenud olen, aga millegipärast enne filmi sellest mitte midagi ei mäletanud) ja vahepeal lihtsalt vaatasin lõunapausile minevaid inimesi. Nii mõnus oli! :)

Üldse oli täna väga tegus päev võrreldes viimase nädala väga laiskade päevadega, kus haiguse tõttu eriti toastki välja ei saanud. Käisin lausa kolmes loengus. Kaks nendest oli "international economic law", mis mulle väga meeldib, sest õppejõud on endiselt väga tore ja teeb vahepeal nalja, naljad on aga enamasti prantsuse keeles. Mõnikord unustabki ennast prantsuse keeles rääkima. Prantsuskeelsest loengust arusaamisega on mul lood nii, et kohati saan kõigest aru, aga siis jälle järgmine hetk võib juhtuda, et ei saa väga midagi aru. Aga eks see muutub järjest paremaks kogu aeg. 
Kolmas loeng oli prantsuse keele tund "loov kirjutamine", mis ei olegi nii õudne, kui ma kartsin, nimelt annab õppejõud ikka suht palju tausta ja infot ette, mille põhjal kirjutama peame ja tihti teeme ka paaris asju, nii et isegi minu olematu kujutlusvõimega saan seal kenasti hakkama :)

Homme aga sõidan nädalaks soojemale maale puhkama, sest praegu on ju siin väga külm ja olen kõvasti tööd rabanud - väike nali :D Aga igatahes lendan Barcelonasse, kuhu saabub ka Kristina, kellega koos veedame seal nädala.



Thursday, October 17, 2013

Varia

Eesti on Internetiga ikka nii ära hellitatud, et igasugune tegevus, kus ma pean mingeid paberdokumente täitma, tundub ikka uskumatult vanamoodne. Täna registreerisin ennast õigusteaduskonna ainetele ja selleks pidin ühele dokumendile need ained kirja panema, aga lisaks kinnitati sellele dokumendile ka mu passipilt. No ma ütlen, pole ime, et siin iga nurga peal need fotoautomaadid on, kui iga paberi juurde tuleb oma pilt panna :D
Samas, internetipank on siin täiesti olemas, sain nüüd ka oma pangakoodid kätte ja külastasin oma internetipanga lehte. Samas, midagi teha ma veel seal ei saa, sest mul pole oma kontonumbrit ega pangakaarti, ootan pangalt veel kirja, et saaksin nendele järele minna. 

Tavaliselt olen toidupoes käinud hiigelsuures kaubamajas La Défense'is, kuhu metrooga kaks peatust tuleb sõita. Ükspäev aga mõtlesin, et uurin, kas kõndimisraadiuses ka mõni suurem pood on. Kõndisin siis campusest välja, ületasin paar suurt teed ja leidsin Metro nimelise hiigelpoe, aga sinna sisse mind kahjuks ei lastud. Nimelt selgus, et tegemist on pigem sellise hulgilaoga, kuhu isegi sissesaamiseks peab olema mingi kliendikaart. Leidsin ka ühe normaalsema poe, aga ilmselt seal käima ei hakka, sest valik oli suht mõttetu. Üldiselt siin äärelinnas, või noh, tegelikult mitte äärelinnas vaid Nanterre'i linnas ringi kõndides on ikka hoopis teistsugune keskkond kui Pariisis endas. Palju rohkem on nt moslemeid ja poes oli mul üldse tunne, et olen kõige valgem inimene seal :)

Ilmaoludest nii palju, et nüüd tuleb vist jälle tagasi. Täna oli päikseline ja 17 kraadi, nädalavahetuseks lubab lausa 20 kraadi. Eile päeval see-eest oli kohutavalt külm ja vihmane. See ilm muutub siin ikka väga kiiresti. 

Olen veel tähele pannud, et kohalike naiste hulgas on siin väga populaarsed kahte tüüpi käekotid. Tegemist on eksklusiivsete firmadega ja mõlemad mudelid maksavad ligi sada eurot. Aga minu jaoks on kummaline see, et need kotid ei näe üldse väga ilusad välja või sellised, et need nii palju raha väärt oleksid. 
Eks otsustage ise:
Vanessa Bruno - umbes 125 €

Longchamp - umbes 100 €

Monday, October 14, 2013

Nädalavahetus Normandias

Nagu igal pool linnades, korraldatakse ka siin Erasmustele palju erinevaid reise, et ka ülejäänud riiki avastada. Mina käisin see nädalavahetus EIAPga (üks organisatsioon, kes just selliste ürituste korraldamisega tegeleb) Normandias, mis on piirkond Prantsusmaa põhjaosas. 
Pärast mõnetunnist sõitu jõudsime Honfleuri linnakesse, mis on vana sadamalinn. Just seal suubub Seine'i jõgi La Manche'i väina ja seetõttu on see ajalooliselt väga tähtis olnud, tänapäeval on aga kaubandus pigem lähedalasuvas Le Havre'i linnas. Maalist sadamaala on maalinud paljud kunstnikud ja seetõttu Honfleuri koolkond panustanud ka kuulsate impressionistide liikumisse. Veel asub seal Sainte-Catherine'i kirik, mis on Prantsusmaa suurim puust kirik ja mille kellatorn on huvitaval kombel peahoonest eraldi.
Kuna tegemist oli laupäevaga, siis oli linnatänavatel turg. Jalutasimegi niisama linnas ringi ja vaatasime, mis kaupa pakuti, tegime pilte ja lõpuks sõime ühes tüüpilises pannkoogirestoranis, kus proovisime ka sooja siidrit, mis oli täitsa hea. Normandia on tuntud siidri ja ka calvadose tootja ja seetõttu saab neid jooke igalt poolt osta. 
















Järgmisena sõitsime Trouville'i, mis koos kõrval asuva Deauville'iga on pariislaste seas väga populaarsed ja prestiižsed suvituspiirkonnad. Deauville'is nt korraldatakse iga aasta Ameerika filmi festivali ja seda on külastanud muuhulgas Brad Pitt, Angelina Jolie, George Clooney. Deauville'is on peetud ka tähtsaid poliitilisi kokkusaamisi, kus kohal nt Barack Obama või Angela Merkel. 
Aga põhitegevus toimub nendes linnades ikkagi suvel, seega praegu väga nende linnade melust aimu ei saanud, kuigi rand oli ilus ja ilmselt suvel on seal päris tore. Õnneks tuli just siis päike välja kui me seal rannas olime, nii et vahelduseks külmale tuulele, saime natuke soojust ka nautida. 






Prantsusmaal on umbes 400 eri sorti juustu, nii et selline valik poeaknal on väga tagasihoidlik

Ööbima sõitsime Caeni, mis on Alam-Normandia pealinn. Linna ennast nägime ainult niipalju kui öösel trammiga hotellist kesklinna peole sõitsime, pimeda nägime ka kindlust, mis seal üks põhilisi vaatamisväärsusi. Tegemist umbes Tartu-suuruse linnaga, kus samuti ülikool olulist rolli mängib, nimelt seal lausa 25000 üliõpilast. Peol käisime ühes ööklubis, kus hinnad olid võrreldes Pariisiga ikka tunduvalt odavamad. 

Pühapäeva hommikul pidi väljasõit olema 9.30, aga kui ma 9.37 bussi jõudsin, siis olin üks esimesi. See ikka naljakas, kuidas eri rahvustel aeg nii erinevat asja tähendab. Hispaanlased jäävad kogu aeg igale poole hiljaks ja nende kõndimistempo on nii aeglane, et ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on üldse võimalik nii aeglaselt kõndida :)
Sõitsime vaatama Prantsusmaa populaarsuselt teist turismiobjekti ehk Mont St Micheli. See on selline huvitav saar, mis alati polegi saar. Nimelt asub ta rannikust ühe kilomeetri kaugusel, aga suure tõusu ja mõõna vahe tõttu (ligi 14 meetrit) on see kord ümbritsetud mudaväljadest, kord veest. Vee liikumise kiirus on lausa 1 m/s ja seetõttu ei ole soovitatav sinna mudaväljadele kõndima minna, sest võid üks hetk lihtsalt vee ala jääda või siis hoopis mudaauku kukkuda. 
Saar on lausa 80 meetrit kõrge ja selle tipus on Notre-Dame-sous-Terre'i kirik ja ka klooster. Tegime tuuri kirikus ja kloostris ja kõndisime mööda saart ringi. Lõunaks sõin ma moule'e ehk rannakarpe friikartulitega, sealkandis väga populaarne toit. 










See internetist leitud pilt, mis näitab, et tõusu ajal on tegemist ikka päris saarega

Mu elust veel nii palju, et praegu mul tervis natuke kehva, hääl on alates eilsest täitsa kadunud ja köha on ka päris kole, ilmselt põhjuseks järsku külmenenud ilm ja ka külm ühikatuba. Väidetavalt on mingi küttesüsteem katki ja see loodetakse parandada oktoobri lõpuks. Ilmateate järgi peaks nüüd jälle natuke soojemad ilmad tulema ja päris oktoobri lõpus saan nädalaks soojamale maale, nii et ehk päris ära ei külmu siia :)

Kultuurne neljapäev

Kuna mul neljapäeviti kooli pole, siis otsustasin terve päeva Pariisis veeta. Ilmaoludest nii palju, et siiani olen saanud nautida soojasid ilmasid ehk India suve (niimoodi nimetatakse siin meie mõistes vananaistesuve), pole veel vajadust tundnud talveriiete järele. Aga alates neljapäevast läks hästi järsku külmaks ja õhk on väga jäine ja tuuline. Samas selleks nädalaks lubab jälle soojamaid ilmasid, loodame, et päris lund sadama ei hakka, enne kui ma oktoobri lõpus Eestist mu talveriided saabuvad :)

Pariisis läksin kõigepealt Musée Gallierasse, mis on moemuuseum. Tuli aga välja, et kogu kollektsiooni seal ei näidatagi, sest ekponaadid on liiga õrnad selleks, et neid kogu aeg väljas hoida. See-eest on seal pidevalt erinevad näitused. Praegu on seal väljas Tuneesia päritolu prantsuse moekunstniku Azzedine Alaia ligi 70 kleiti-kostüümi. Ma polnud temast varem eriti kuulnud, aga sain teada, et tegemist on päris kuulsa disaineriga, kelle loomingut on kandnud sh Michelle Obama, Lady Gaga, Madonna, Tina Turner jne.


Azzadine Alaia disaintud kleit, mida Rihanna kandis 2003 mingil auhinnatseremoonial


Edasi jalutasin mööda Seine'i kallast Orsay muuseumi peale. Tee peale jäi täitsa juhuslikult üks fotonäitus. Mulle nii meeldib Pariisis see, et igal sammul oled ümbritsetud kultuurist ja iga nurga taga ootab külastamist uus näitus, kontsert, etendus jne.


Fotonäitus Seine'i kaldal


Musée d'Orsay on siiani mu lemmikmuuseum Pariisis. Muuseum asub endises rongijaamas ja esitleb peamist prantsuse kunsti perioodist 1848-1915. Sealhulgas on seal suurim impressionistide ja post-impressionistide tööde kollektsiooni kogu maailmas. Kuigi rahvast oli seal jube palju, siis ometi oli nii mõnus lihtsalt maalide vahel jalutada, mõnest kohast kiiresti mööda minna, mõnda pikemalt vaatama jääda. Hea on teada, et ma saan sinna iga kell tagasi minna ja ei pea kogu muuseumit korraga läbi kappama nagu enamus turiste teeb. Kindlasti peaks ükskord võtma audiogiidi ja kuulsamate maalide juures kuulama, mida nende kohta öeldakse. Praegu on mu kunstialased teadmised kahjuks suhteliselt piiratud.
Hästi tore oli vaadata seda, kuidas muuseumisse oli toodud isegi lasteaiarühmad. Need viieaastased pandi siis kuulsamate maalide ette maha istuma ja muuseumi giid seletas neile siis lihtsalt ja arusaadavalt piltide sisu. Pole siis ime, et prantslaste hulgas näitustel ja muuseumites käimine nii populaarne on, kui neid lapsest saadik põhimõtteliselt lükatakse kultuuri sisse.


5-aastased ja Renoir' "Tants Le Moulin de la Galette'is"



Musée d'Orsay - siit on näha, et tegemist endise rongijaamaga


Pärast jalutasin veel Ile-St-Louis'l, mis on teine saar Seine'l kuulsa Ile-de-la-Cité (kus asub Notre Dame) kõrval. See on võrreldes oma naabriga palju rahulikum ja vaiksem, eriti mõnus oleks seal elada, oled täiesti Pariisi kesklinnas, aga samas tunne on kui pisikeses linnakeses.


Üks varasem foto öisest Pariisist, mis tehtud Pompidou katuselt

Saturday, October 5, 2013

À la fac (pr k ülikoolis)

Esimene koolinädal on läbi ja saan nüüd teiega muljeid jagada. Üldiselt pean ütlema, et ülikooli-poolne asjaajamine on suhteliselt paindumatu ja aeglane, kõik Erasmused räägivad, et nende ülikoolides toimuvad asjad palju paremini. Aga noh, mis seal ikka, ma olen ootamisega juba harjunud ja eks see ole ka osa teises kultuuriruumis elamisest, et õpid kohalike oludega harjuma. 

Esmaspäeval käisin sellises aines nagu "International economic law", see on üks kahest juuraainest, mida 32 000 õpilasega ülikoolis inglise keeles loetakse. Natuke harjumatu oli see, et õppejõud rääkis alguses kogu administratiivse jutu prantsuse keeles, sh seletas pikalt, et miks ikka see aine inglise keeles on ja ütles, et eksami võib teha nii inglise kui prantsuse keeles. Ja alles siis kui reaalselt teema juurde jõudis, hakkas inglise keeles rääkima. Kui Tartu ülikoolis aine inglise keeles on, siis räägitakse ikka kõigest inglise keeles. Aga õnneks oli õppejõul väga hea inglise keel ja aine sisu oli ka huvitav, ma pole selle teemaga Eestis peaaegu üldse kokku puutunud ja seega tundub, et see on aine, mis reaalselt ka mu juuraalaseid teadmisi laiendab. 
Pärastlõunaks olin ennast registreerinud ennast prantsuse keele ainele "Ecriture Créative" ehk loov kirjutamine. See pole tegelikult absoluutselt minu teema, aga kuna teised prantsuse kultuuri alased ained olid juba täis ja ma midagi ikkagis sellest blokist tahtsin võtta, siis valisin selle. Esimeses tunnis pidime etteantud sõnadest kirjutama luuletuse ja järgnevatel tundidel hakkame veel erinevaid žanre kirjutama. Ilmselt kõige kergem see minu jaoks ei ole, aga samas mõtlesin, et ilmselt ongi hea oma mugavustsoonist välja astuda ja üritada oma loovust veidi arendada. Lisaks tuleb see kindlasti kasuks mu prantsuskeelsele kirjutamisoskusele ja sõnavarale. 

Teisipäeval oli järgmine prantsuse keele tund "Ecrit 3" ehk prantsuse kirjakeel. Õpetaja oli väga tore, aga tekst, mida me lugesime, oli päris raske. Samas kuulsin, et ühe võrra madalamas tasemes oli jälle liiga lihtne olnud, nii et ma ikkagi jään selle grupi juurde ja pean ise lihtsalt rohkem tööd tegema, et asjadega hakkama saada. 
Õhtul käisin ühe Erasmuse organisatsiooni poolt korraldatud paadisõidul Seine'il. Ma ei olnud pimedas veel jõe peal sõitnud ja veendusin taaskord, et Pariis on ikka igal ajal väga ilus. 
Linnast tagasitulekuga astusin aga veits ämbrisse. Nimelt ootasin peatuses oma RERi kui kuulsin valjuhäälditest teadet, et hetkel on rongiliiklus häiritud Nanterre'i ja mingi teise peatuse vahel ja seal peatusi ei ole. Ja nendesse peatustesse saamiseks tuleb ühest teisest rongijaamast bussi peale minna. Ma ei saanud päris täpselt teatest aru, et mulle tundus, et jutt käib just minu rongist. Kuna mulle ei meeldinud eriti mõte sellest, et rong sõidab minu peatusest mööda ja ma saan maha alles kuskil kauges äärelinnas keset ööd, siis otsustasin igaks juhuks täpsemalt järele uurida, mis toimub. Hakkasin juba peaaegu sinna rongijaama poole minema, et bussi peale saada, aga siis õnneks ühes metroopeatuses oli lahti veel infopunkt, kust ma järele küsisin, kas ma sain õigesti aru. Tuli välja, et jah, teatud peatuste vahel on küll liiklus kinni, aga ikkagi mitte minu liinil. Nii et sain rahuga ikka rongile minna. Selle ekslemise tõttu kulus mul kojutulekuks ligi 1.5 h tavalise poole tunni asemel.

Kolmapäeva hommikul kuulasin oma esimest prantsuskeelset juuraloengut, mis oli rahvusvahelisest keskkonnaõigusest. Teema oli väga huvitav just sellepärast, et eelmise aasta harjutuskohtuvõistluse jaoks puutusin sellega väga palju kokku. Aga, kurb tõsiasi oli see, et ma sain ikka liiga vähe loengust aru. Kahjuks ei kasuta õppejõud siin ka eriti slaide ja nii näebki loeng välja selline, et õppejõud räägib suure auditooriumi ees oma teksti arvutist ja siis üliõpilased kirjutavad iga õppejõu sõna üles. Ja ühtegi materjali kuskil ei jagata ning isegi õpikutest ei räägita, eksamiks õpidki enda tehtud konspekti abil. Ja tegelikult on prantsuse tudengitele enamus ainetes veel ka seminarid, kus räägitakse just tähtsamatest asjadest, aga vahetustudengid seminarides käia ei tohi. Kuna mu arusaamine antud ainest oli suhteliselt väike ja ammugi ei olnud ma suuteline korralikku konspekti kirjutama, siis otsustasin, et seda ainet ma ei võta. 
Pärastlõunal oli kavas "Oral 3" ehk suuline prantsuse keel, kus kõigepealt ennast tutvustasime ja siis rääkis õppejõud pikalt avalikult esinemisest, sest selles aines tuleb teha kaks ettekannet. Aga tegelikult selle õppejõuga ma seda ainet siiski nüüd ei võta, sest mul on üks juuraaine samal ajal ja läbi suurte raskuste sain prantsuse keele aja ära muuta. 

Neljapäeval ei olnud ja ei hakkagi olema ühtegi loengut ning reedel käisin prantsuskeelses rahvusvahelises õiguses (Droit international public). Kuna rahvusvahelise õiguse kursuse olen juba läbinud ja sellega ka muidu päris palju kokku puutunud, siis sain sellest loengust ikka paremini aru. Kuid samas konspekti oli ikka suht võimatu kirjutada, pean mõne prantslase käest küsima, kas ta tahab enda oma jagada. 

Kuna ma tahtsin seda ühte prantsuse keele tundi ära muuta, siis käisin keeleosakonnas sellest rääkimas kolmapäeval, kõigepealt sain pika loengu osaliseks, et see pole võimalik, sest iga registreerimine on lõplik ja üldse juurateaduskond on nõme, et nad alles viimasel minutil oma tunniplaanid üles panevad ja lisaks tuleb ikka ise teha valik, kas sa tahad kuulata juuraloengut, millest sa niikuinii aru ei saa või siis eelistad spetsiaalselt välismaalastele mõeldud prantsuse keele tundi. Samas selle pika jutu lõpuks andis ta siiski mingi lootuse, et koordinaatoriga rääkides on see võib-olla võimalik. Neljapäeval läksin uuesti küsima ja siis sai hoopis sellise info, et reedel kell 15.30 on kohal üks inimene, kes võib-olla siis ära muudab su tunni. Reedel pärast umbes tunniajast ootamist (sest neid inimesi oli üpris palju, kes aineid muuta tahtsid), sain kõigepealt jälle pika samasisulise loengu, et muutmine pole võimalik jne. Aga kuna mul oli ka probleem, sellega mind ei olnud nende ainete nimekirjas, kuhu ma omaarust ennast registreerinud olin, siis tuli välja, et keegi ei olnudki mind nendele ainetel registreerinud. Tänu nende möödapanekule sain siiski selle ühe aine ära muuta ja saan nüüd ikkagi selles juuraloengus käia, kus tahtsin. Süsteemi paindumatusest räägib ka see, et kaks erasmust tahtsid ära muuta tundi, sest antud tund oli nende jaoks reaalselt liiga lihtne ja nii ju ei õpi midagi, kui teised sinust oluliselt nõrgemad on, isegi õppejõud soovitas neil kõrgem tase valida. Aga ei, see mees jäi endale täiesti kindlaks ja ütles, enda süü, et alguses ennast valesse rühma registreerisite ja oli ju öeldud, et iga registreerimine on lõplik. Kohati ma saan aru, et tegemist on suure ülikooliga ja mingid reeglid peavad olema, et kogu seda asja ohjata, aga natuke rohkem võiks ikka üritada tudengitele vastu tulla. 

Rääkides veel asjaajamistest, siis lõpuks neljapäeval sain kätte selle paberi, mida juba nädal aega olin ühika kontorist küsimas käinud. Ja see paber tehti valmis ikkagi selle ajaga, kui ma seal kontoris istusin :D Nüüd sain selle panka ära viia ja järgmisel nädalal peaks saama endale ka prantsuse pangakonto, mis omakorda lubab veel mitmed asjad ära ajada. 

Alguses ma imestasin, et miks siin igas suuremas metroojaamas fotoputka on (selline putka, kus ise endast dokumendipilte teha saad), aga nüüd ma üldse ei imesta, nimelt on põhimõtteliselt iga asja jaoks vaja pilte, nt spordiklubisse registreerimiseks lausa kaks tükki, rääkimata ühikast või metrookaardist. 

Vabaajategevustest ka veel nii palju, et neljapäeval käisime suurema seltskonnaga Erasmuse peol ühes klubis. Alguses olime neljakesi ühe sakslase juures ja siis läksime kluppi, kus pidu toimus. Praegu on sattunud nii, et olen rohkem suhelnud hispaanlaste ja sakslastega oma keelegrupist. Kui hispaanlased kipuvad ikkagi omavahel suhtesliselt palju hispaania keeles rääkima isegi kui mitte-hispaanlased seltskonnas on, siis sakslastega on lugu parem :) Igatahes peol oli väga lõbus ja ühikasse tulime tagasi alles esimese metrooga ehk mingi poole kuue paiku hommikul kui teised inimesed juba tööle hakkasid minema.


Welcome to Paris pidu - ma ei ole endale uusi prille ostnud, neid aksessuure sai kasutada pildistamiseks :D