Siin on tükk aega vaikus olnud, sest vahepeal veetsin nädala Barcelonas ja nüüd on Kika siin, nii et tegemist on palju ja pole aega saanud blogi kirjutada.
Nagu õigele turistile kohane otsisime kolmapäeva hommikul üles turismiinfo ja varustasime ennast kõiksuguste brošüüridega ja infoga. Seejärel jalutasime mööda kõige kuulsamat tänavat La Ramblat, vahepeal põikasime sisse La Boqueria turule, et osta värskeid puuvilju. Nägime Kolumbuse ausammast ja läbi imeilusa sadamapiirkonna jalutades jõudsime ka Barceloneta randa. Tegemist on siis Barcelona linnarannaga, mis loodi alles 1992 aasta olümpiamängudeks, üldse arendati Barcelonat tänu nendele mängudele väga palju, samas Diego rääkis, et rahaliselt annavad mängud linnas siiamaani tunda.
Lõunasöögiks leidsime päris hea pakkumise, kus 10 euro eest sai eelroa, prae, magustoidu ja veini, proovisin kitsejuustusalatit, heiki ja creme catalana magustoitu, kõik olid väga head.
Pärastlõunal läksime Montjuici mäe otsa. Tõlkes tähendab see "juutide mäge", sest seal oli kunagi suur juutide surnuaeg, aga praegu on seal 17 sajandist pärit kindlus, kõiksugused olümpiaehitised ja muuseumid. Mäetipust avanes suurepärane vaade Barcelona linnale.
Õhtul saime läksime koos Diego ja kahe ta sõbraga välja istuma, kes samuti väga toredad olid. Diego just rääkis, et paljud ta sõbrad on pigem negatiivselt meelestatud tema uue couchsurfingu hobi osas ja ei mõista, et miks peaks täiskasvanud mees mingeid noori reisijaid enda juures majutama ja nendega mööda linna ringi käima, aga nt need kaks sõpra on just ise ka alati huvitatud ja tahavad ka teiste rahvustega tuttavaks saada. Üks neist oli lennukipiloot, aga kahjuks tulid meil Kikaga alles hiljem kõik küsimused meelde, mida ühe õige piloodi käest küsida tahaks :D Aa, ja nautisime ka õiget tinto de veranot ehk Hispaanias väga populaarset jooki, mis on segu punasest veinist ja limonaadist ja sobib ideaalselt sooja õhtusse.
Aga Barcelonast - see oli super! Kõige parem osa reisist oli vist ilm, sest terve nädal oli soojem kui tavaline Eesti suveilm ehk siis umbes 25 kraadi (pühapäeval isegi 30). Lisaks ka soe õhtuti ja öösiti, mida ma eriti naudin, sest Eestis tuleb ju isegi suvel välja minnes kaasa võtta kampsunid, joped jne. Esimesel päeval linna peal ringi käies tundus see ilm oktoobri lõpu kohta ikka nii uskumatu, et iga poole tunni tagant ütles üks meist, et täitsa lõpp kui soe on. Rääkides kohalikega, selgus, et see pole tegelikult päris normaalne, et nii hilja veel nii soe on, aga viimastel aastatel on see alati nii juhtunud, et september-oktoober läheb korra külmemaks ja siis oktoobri lõpus tuleb jälle soojalaine. Meie olime selle nähtusega igatahes väga rahul. Üldse arutasime, et ilm mängib ikka inimeste eludes väga palju rolli. Kuu kogu aeg on soe, siis on elu kuidagi lihtsam, kas või see väike asi, et sa ei pea kogu aeg mõtlema, mida selga panna ja kaasa võtta või muretsema, et kas saad ikka mingit asja teha, sest äkki on kole ilm. Ja soojadest riikidest pärit inimesed on palju seltsivamad ja rohkem "outgoing", pole midagi teha. Tegelikult polegi asi vist niivõrd hullus soojuses vaid pigem päikeses ehk valguses. Mitmed hispaanlased jm lõunapoolsemad rahvused rõhutavad, et nende jaoks on päike nii oluline ja nad ei kujuta ette kuidas nad elaksid üle pimeda talve, millest me neile räägime. Olen seda ka Eestis elavate välismaalaste kohta kuulnud, et üks asi on lumi ja külmus, aga palju keerulisem ongi hakkama saada pika pimeduse ja päikese puudumisega.
Lisaks ilmale oli loomulikult ka kõik muu väga hea. Barcelona on tõesti ilus linn, kui ma kolm aastat tagasi seal Karmeniga käisin, siis olime seal kõigest poolteist päeva, tormasime läbi paar põhilist vaatamisväärsust ja see linn ei jätnudki mulle erilist muljet. Aga nüüd hakkas mulle juba esimesel päeval Barcelona väga meeldima ja selle kuue päeva jooksul niisama linnas ringi kõndides ja erinevaid kohti külastades aina rohkem.
Kohale lendasin RyanAiriga ja sai taaskord veenduda, et ikka tõeline säästufirma, kui millegi pealt saab kokku hoida, siis seda ka tehakse. Nt Pariisist lendab ta Beauvais' lennujaamast, mis tegelikult ligi 100 km Pariisist kaugel ja sõna otseses mõttes on karp keset põldu. Aga samas, tõsi on see, et kui ma ikka lennupileti eest peaaegu mitte midagi ei maksa, siis võin ükstapuha kust ja kuidas lennata, et ainult kohale saada. Lennujaama ootas mind Kika, kes oli pool tundi varem kohale jõudnud. Niiniii hea meel oli teda näha, eesti keeles lobiseda ja seda kõike veel soojas Barcelonas.
Ööbimise olime leidnud couchsurfingu kaudu ja meie esimeseks hostiks oli Diego. 36-aastane IT-mees, kes pärit Madridist ja kes elab üksinda väga moodsas ja päris suures korteris. See oli siis meie esmamulje, aga selle kolme päeva jooksul, mil tema juures elasime ja lisaks hiljem veel temaga kokku saime, saime temast väga palju teada ja tegemist on äärmiselt põneva inimesega. Nt kuulab ta pigem raskemapoolset muusikat ja tegeleb väga aktiivselt graffititegemisega. Mõnikord maalib suuri värvilisi pilte, aga mõnikord lihtsalt "märgistab" musta värviga elektrikappe jms kohti. On isegi paar korda selle eest trahvi saanud. Rääkis, et see tegevus aitab tal lõõgastuda, samas annab piisavalt adrenaliini. Veel lõõgastub tegeledes "vägivaldse tantsimisega" (sellel mingi nimi ka, mida ma ei mäleta), inimesed saavad kokku, mingi muusika mängib või artist ja siis hakatakse väga agressiivselt tantsima, kõik tõuklevad ja kohati meenutab see kaklust. Samas, ta on taimetoitlane ja täiskarsklane, ei suitseta. Ta on sügavalt mures maailma tuleviku pärast ja kardab, et võib isegi täitsa hipiks muutuda, nii et temas ikka väga erinevad pooled peidus. Igatahes olime väga rahul, et just tema üks meie hostidest oli, sest temaga oli tõesti väga huvitav rääkida ja ta näitas meile ka Barcelonat.
Nagu õigele turistile kohane otsisime kolmapäeva hommikul üles turismiinfo ja varustasime ennast kõiksuguste brošüüridega ja infoga. Seejärel jalutasime mööda kõige kuulsamat tänavat La Ramblat, vahepeal põikasime sisse La Boqueria turule, et osta värskeid puuvilju. Nägime Kolumbuse ausammast ja läbi imeilusa sadamapiirkonna jalutades jõudsime ka Barceloneta randa. Tegemist on siis Barcelona linnarannaga, mis loodi alles 1992 aasta olümpiamängudeks, üldse arendati Barcelonat tänu nendele mängudele väga palju, samas Diego rääkis, et rahaliselt annavad mängud linnas siiamaani tunda.
Lõunasöögiks leidsime päris hea pakkumise, kus 10 euro eest sai eelroa, prae, magustoidu ja veini, proovisin kitsejuustusalatit, heiki ja creme catalana magustoitu, kõik olid väga head.
Pärastlõunal läksime Montjuici mäe otsa. Tõlkes tähendab see "juutide mäge", sest seal oli kunagi suur juutide surnuaeg, aga praegu on seal 17 sajandist pärit kindlus, kõiksugused olümpiaehitised ja muuseumid. Mäetipust avanes suurepärane vaade Barcelona linnale.
Õhtul saime läksime koos Diego ja kahe ta sõbraga välja istuma, kes samuti väga toredad olid. Diego just rääkis, et paljud ta sõbrad on pigem negatiivselt meelestatud tema uue couchsurfingu hobi osas ja ei mõista, et miks peaks täiskasvanud mees mingeid noori reisijaid enda juures majutama ja nendega mööda linna ringi käima, aga nt need kaks sõpra on just ise ka alati huvitatud ja tahavad ka teiste rahvustega tuttavaks saada. Üks neist oli lennukipiloot, aga kahjuks tulid meil Kikaga alles hiljem kõik küsimused meelde, mida ühe õige piloodi käest küsida tahaks :D Aa, ja nautisime ka õiget tinto de veranot ehk Hispaanias väga populaarset jooki, mis on segu punasest veinist ja limonaadist ja sobib ideaalselt sooja õhtusse.
La Rambla
Leidsime Barcelonast ka kohe Pariisi :)
Endiselt La Rambla
La Boqueria kõiksugused põnevad puuviljad
Ja traditsioonilised viljad
La Rambla, taustal paistab Columbuse ausammas
Port Vell
Barceloneta rand
Sellel päeval vist tegelikult ikka nii soe ei olnud, aga pühapäeval oli küll 30 kraadi, nii et päris vale see foto ikka pole :)
Gondel, millega saab Montjuici mäe otsa sõita
Barcelona Montjuici otsast
Kataloonia lipp
Palau Nacional, kus asub Kataloonia muuseum
Neljapäeva alustasime Park Güelliga, katalaani arhitekti Antoni Gaudi poolt kujudatud pargiga, mis ehitati 20. sajandi alguses. Alguses pidi sellest saama luksuslik elamurajoon, aga kuna huvilisi väga polnud, siis ostis Gaudi ise hoopis ühe maja seal ära ja elas seal oma perega 20 aastat. Täiesti juhuslikult ja teadmata sattusime parki viimasel päeval, kui sinna tasuta sisse sai, alates järgmisest päevast oleks pidanud juba sissepääsu eest 7 eurot maksma. Aga igatahes Gaudi on Barcelonas väga oluline, ilma temata poleks seal pooltki nii palju vaadata.
Siis otsustasime ära kasutada suurepärast rannailma ja peesitasime veidi Barceloneta rannas ja olime ikkagi hämmastunud sellest, et on oktoobri lõpp ja me saame Euroopas rannas olla.
Õhtul viis Diego meid sööma pintxo'sid. Kui hispaanlastel on tapased, siis katalaanidel ja üldse Põhja-Hispaanias on pintxod. Ega see tegelikult ei olegi mingi eriline toit, vaid pigem toidu serveerimisviis. Nimelt on tegemist suuremart sorti tikuvõileibadega. Kohas, kus meie käisime, maksis nt üks pintxo 1 euro, võisid neid leti pealt erinevaid võtta ja siis pärast maksid taldrikule jäänud tikkude alusel. Tiku otsa oli pandud tõesti väga erinevaid asju, alates tomatisaiast kuni verivorstini (jah, isegi hispaanlased söövad verivorsti).
Kui kõht täis oli, siis suundusime jalakäijate tänavale, mis on täis restorane ja kus iga õhtu oli päris keeruline ülesanne leida õues istumiseks vaba lauda. Arutasime Diegoga kõiksuguseid maailma asju alates korruptsioonist poliitikas kuni üksikisiku võimalustest muuta maailma.
Südaöö paiku sõitsime natuke linnast välja Tibidabo mäe otsa, et näha ülevalt tuledes linna.
Siis otsustasime ära kasutada suurepärast rannailma ja peesitasime veidi Barceloneta rannas ja olime ikkagi hämmastunud sellest, et on oktoobri lõpp ja me saame Euroopas rannas olla.
Õhtul viis Diego meid sööma pintxo'sid. Kui hispaanlastel on tapased, siis katalaanidel ja üldse Põhja-Hispaanias on pintxod. Ega see tegelikult ei olegi mingi eriline toit, vaid pigem toidu serveerimisviis. Nimelt on tegemist suuremart sorti tikuvõileibadega. Kohas, kus meie käisime, maksis nt üks pintxo 1 euro, võisid neid leti pealt erinevaid võtta ja siis pärast maksid taldrikule jäänud tikkude alusel. Tiku otsa oli pandud tõesti väga erinevaid asju, alates tomatisaiast kuni verivorstini (jah, isegi hispaanlased söövad verivorsti).
Kui kõht täis oli, siis suundusime jalakäijate tänavale, mis on täis restorane ja kus iga õhtu oli päris keeruline ülesanne leida õues istumiseks vaba lauda. Arutasime Diegoga kõiksuguseid maailma asju alates korruptsioonist poliitikas kuni üksikisiku võimalustest muuta maailma.
Südaöö paiku sõitsime natuke linnast välja Tibidabo mäe otsa, et näha ülevalt tuledes linna.
See ja kõik eelmised pildid Park Güellist
Katedraal Barcelonas
Reedel vaatasime üle teised põhilised Gaudi vaatamisväärsused. Passeig de Garcial on koguni selline blokk, kus kõrvuti neli maja kõige kuulsamatelt Barcelona modernista arhitektidelt. Üks nendest on Gaudi ja tema Casa Batllo. Vanasti oli tegemist väga prestiižse kvartaliga ja siis rikkad inimesed saidki seal kuulsate arhitektide ehitatud majadega uhkustada. Lisaks kõndisime mööda ka teisest kuulsast Gaudi majast La Pedrerast, aga sisse ei raatsinud eriti nendesse majadesse minna, kuigi ilmselt oleks sees ka palju vaadata olnud.
Plaan oli ka Sagrada Familias ära käia, aga järjekord tundus liiga pikk (kuigi tegelikult selgus järgnevatel päevadel sinna uuesti minnes, et see polnud üldse veel pikk järjekord) ja seega ostsime hoopis erinevaid huvitavaid puuvilju ja hispaania torillat ja läksime Diego juurde, et koos temaga õhtust süüa. Meil oli poes suur dilemma, kas osta sinki või mitte, aga tundus, et lõpuks tegime ikka õige valiku, et taimetoitlasest Diego koju oma sinki sööma ei läinud :D Aga proovisin elus esimest korda viigimarju ja cherimoyat.
Casa Batllo
Casa Lleo Morera
La Pedrera
Sagrada Familia
Parc de la Ciutadella
Kohalik triumfikaar
Reede õhtul kolisime oma teise hosti juurde, aga sellest juba järgmises postituses.
No comments:
Post a Comment