Grethen Pariisis

Nüüd elasin jälle neli päeva täielikku turistielu, sest mul oli külas Grethen, kes muidu Inglismaal Erasmust teeb. Nii tore on külalisi vastu võtta ja nendega koos nii juba tuttavaid kui ka uusi Pariisi kohti avastada. Ja loomulikult on ikka suur rõõm rääkida eesti keeles ja tuttavatest asjadest-inimestest. 

Neljapäeva tahtsime alustada pika jalutuskäiguga Triumfikaarest kuni Louvre'ini, aga pärast Triumfikaare otsa ronimist ja Abercrombie poe külastust hakkas nii hullult sadama, et isegi metroopeatusesse joostes saime läbimärjaks. Saatsin Gretheni Louvre'isse ära, aga ise sõitsin hoopis tagasi Grand Palais'sse, kus just sellel nädalavahetusel ehk ainult 4 päeva toimus iga-aastane Pariisi fotomess Paris Photo. Mess ongi vist selle kohta kõige õigem sõna, sest see oligi sellisel kujul, et suurde näitustesaali olid üles pandud boksid, kus olid kohal fotogaleriid üle maailma (enamus Londonist, New Yorgist, Pariisist, Berliinist, Tokyost jne) ning eksponeerisid oma parimaid töid. Kuigi isegi sooduspilet oli päris kallis (14 €, täishind lausa 28€), siis olen väga rahul, et sellel näitusel käisin. Fotosid oli tõesti väga-väga palju ja sealjuures olid need kõik ka väga erinevad. Loomulikult ei jõudnud kõigesse süveneda, aga palju mõtlemisainet sai siiski. Taaskord pean ütlema, et super on ikka elada suurlinnas, kuhu nt antud juhul toodi kokku kogu maailma fotograafia tipptööd. 

Pärast jalutasime veel linnas ringi, vaatasime pimedas Notre Dame'i ja Eiffeli torni. Viimase juures oli päris naljakas see, et sinna võibki jääda võõraid inimesi nende kaameratega pildistama, nimelt tahavad ju kõik endast Eiffeli torni juures pilti ja kui sa juba kellest teed pilti, siis tulevad järjest uued võõrad sedasama küsima. 

Reede hommikut alustasime Notre Dame'i külastusega ja käisime ka tornide otsas. Praegu remondi tõttu päris torni otsa ei saa, aga juba poolelt maalt saab Pariisile päris hea vaate. Ja seal käisin ma esimest korda, nii et sugugi ei ole mul veel kõik turismiobjektid Pariisis juba avastatud. Siis jalutasime mööda Seine'i äärt Orsay muuseumi juurde, kus vaatasime ajutist näitust Masculin Masculin (meesaktid läbi aegade) ja lisaks veel mu lemmikuid impressioniste. Olin seal sellel sügisel juba kolmandat korda, aga ikka võiks sinna uuesti ja uuesti minna. Õhtuks sõitsime Montmartre'ile, kuhu minu arust ongi kõige parem minna vahetult enne pimedaks minemist. Siis saab veel valges nautida vaadet Pariisile Sacre Coeuri kiriku juurest ja aga pimedas jalutada alla mööda väikseid Montmartre'i tänavaid ja lõpuks jõuda kohustusliku Moulin Rouge'i juurde, mis pimedas natuke parem välja näeb kui valges. Otsustasime ka veidi laristada ja Place du Tertre'il restoranis süüa, 15 euro eest sai kolmekäigulise söögi, aga kahjuks tegin steak'i näol veidi vale valiku ja kohe üldse ei suutnud seda pooltoorest ja rasket lihatükki süüa. Proovisin ära ka Starbucksi jõulu-speciali ehk karamelli-pähkli latte ja see on imehea!!! Kui hind nii kõrge ei oleks, siis jooks küll seda iga päev. 

Kõndisime tagasi kesklinna poole läbi Opera piirkonna, kus asuvad kaks Pariisi tuntuimat ja vanimat kaubamaja - Printemps ja Galerie Lafayette. Kuna jõulud pole ju enam sugugi kaugel, siis hakkab juba tänavapilti vaikselt ilmuma ka jõulukaunistusi ja nt nende kaubamajade vaateaknad olid täiesti jõuluehtes. Juba praegu oli seal nii palju inimesi neid aknaid vaatamas, et ma ei kujuta ette, mis veel enne jõule saab. Aga ilusad ja kihvtid olid need küll. Õhtu lõpetuseks jõime veel kahes erinevas kohas veini ja saime küll ümber lükata arvamuse, et Pariisi ettekandjad on ebaviisakad, meile sattusid mõlemas kohas väga sõbralikud ja lahedad teenindajad. 

Laupäev möödus Versailles'is, kus seekord jõudsime lisaks lossile külastada ka kahte teist paleed, mis seal valdustel asuvad - Grand Trianon ja Petit Trianon. Kuigi kõik need on seest ka väga uhked, siis Versailles'd tuleks ikka suvel külastada, sest lilledes aiad ja purskkaevad annavad väga palju juurde. Samas, praegusel hooajal on losside ja ka kõikide muude turismiobjektide külastamine oluliselt mugavam ja kiirem kui suvel, turiste jääb ikka iga nädalaga järjest vähemaks. 

Pärast sõime ühes restos kreppe ja eriti põnev oli magusate kreppide serveerimine. Nimelt oli neil nimeks "crepes flambés" ehk siis leegitsetud (ma ei tea, kas see õige sõna, aga põhimõtteliselt see tegevus, mida mõnede magustoitudega tehakse, kui neid lahtise leegiga kõrvetatakse) krepid. Minu oma pidi olema leegitsetud calvadosega. Ettekandja tõi lauda krepi ja calvadose väikses kausikeses, pani calvadose põlema ja siis valas selle mu krepile nii et mõnda aega sai veel vaadata, kuidas mu krepp põleb. Ja no ütleme nii, et pärast sellise krepi söömist ma rooli ei julgeks küll istuda, sest alkomaitse oli päris tugev :D

Linnas käisime Champs Elysee'l, kus nüüd on juba püsti pandud ka jõuluturg, kus müüakse vist küll kõike - söögikraami, plaate, postreid, jooke, käsitööd jne. Kuigi turg natuke nagu tekitas jõulumeeleolu, siis lumi on ikka puudu, aga seda on Pariisi kohta liiga palju oodata. Ilmselt kui jõulud reaalselt lähemale jõuavad, siis tuleb jõulutunne ka ilma lumeta ja päris jõuludeks tulen ju koju, kus ikka lund loodan näha. 

Õhtuks olime plaaninud Eiffeli külastuse. Kuigi järjekord ei tundunud üldse pikk, siis ikkagi saime oodata 45 minutit, et torni tippu 280 meetri kõrgusele sõita. Suvel on seal ikka olulisemalt pikemad järjekorrad, samas praegu tegi ootamiseks ebameeldivamaks jube külm ilm ja tuul. Üldse oli see nädalalõpp Pariisis väga jahe, päeval ka ainult 4 kraadi samal ajal kui teil seal Eestis mingi 10 kraadi oli. Igatahes ka see külastus oli mu jaoks mõnes mõttes esimene kord, sest ma polnud pimedas Eiffeli otsas käinud ja päevane ja öine vaade Pariisile on ikka päris erinev. Fun fact - Gustave Eiffelil oli torni tipus oma kontor, kus ta tähtsaid külalis vastu võttis. Eiffel ehitati 1889 aasta maailmanäituseks tingimusega, et 1909ndal aastal lammutatakse see ära, aga see torn osutus väga kasulikuks sidepidemisel ja seega jäigi see alles. Ja tänaseks on tegu maailma enimkülastatud tasulise monumendiga (nt 2011 käis seal 7.1 miljonit külastajat).

Pühapäevaks jäid Hotel des Invalides ja Pantheon. Invalides ehitati kunagi sõjaveteranide majutamiseks, tegemist on tohutult suure hoonetekompleksiga keset Pariisi. Praegu on seal nt relvamuuseum (mida me huvipuuduse tõttu ei külastanud) ja suure kullast kupli all puhkab Napoleon ise. Pantheoni on maetud paljud prantsuse suurkujud, sh Voltaire, Rousseau, Hugo, Zola. 

Vahepeal üritasime veel Champs Elysee'l mõnes poes käia, aga see oli suhteliselt võimatu, sest seal oli meeletult rahvast. Kuna muidu on kõik poed pühapäeviti kinni, siis ilmselt kogunesid kõik šopingulembelised just sinna (Champ Elysee'l on nt H&M ja Sephora iga päev südaööni lahti). Opera kandis sõime veel sushit ja siis saigi nädalavahetus läbi ning saatsin Gretheni bussile.