Nanterre ja Pariis

Nagu juba öeldud, siis ametlikult ei ela ma Pariisis, vaid Nanterre'i nimelises linnas. Kui ühel päeval jalutasin poodi ühele poole ühikat ja sellest piirkonnast just vaimustuses polnud, siis pühapäeval otsustasin kõndida Nanterre'ist La Defense'i poole. See on siis see kaks peatust, mille ma tavaliselt metrooga sõidan, et suurde toidupoodi minna. Aga selgus, et selle vahemaa võin teinekordki vabalt jalutada, ligi pool tundi ja tegemist täitsa toreda piirkonnaga. Või no, ilmselt mõne aasta pärast on see ala mõnusam, sest praegu on see veel suhteliselt ehitusjärgus. Nimelt on tegemist põhimõtteliselt pika ja laia otseteega, mis viib La Defense'ini ja täpsemalt seal asuva Grande Arche'ini, millest olen ka juba kirjutanud. Ehitussiltidelt sain teada, et seda ala nimetatakse terrassideks ja seal ongi keskel roheline ala ja siis mõlemal pool seda uued ja minu arust täitsa kenad suured kortermajad. Majad on valmis, aga haljastus veel poolik. Kui La Defense'is tööl käia (tegemist ju suure ärikvartaliga), siis oleks väga mugav seal kortermajas elada ja hommikul 10 minutiga kontorisse jalutada. 

Need uued majad, taustal paistab Grande Arche ja La Défense

Kuigi see piirkond oli täitsa mõnus ja tundus mugav ning kindlasti on ka teisi toredaid Pariisi äärelinnasid, siis ometi ei saa miski päris Pariisi vastu. Iga kord, kui ma linna sõidan ja metroopeatusest üles tänavale jõuan, tuleb naeratus näole, sest mind ümbritseb just see kordumatu ja filmidest/piltidelt tuntud Pariis oma iseloomuliku stiiliga. Selle stiili võlgneb Pariis parun Haussmannile. Nimelt oli tema see linnaplaneerija, kes 19. sajandi teisel poolel Napoleon III käsul Pariisi täielikult ümber kujundas. Tema ümberkorralduste tõttu on täna Pariisis laiad bulvarid, majade ühtsed fassaadid, paljud pargid ja monumendid jne. Kuigi tema kaasajal peeti tema stiili liiga ekstravagantseks, siis tänapäeval ei kujuta küll ette, et Pariis võiks teistsugune olla. Ekstravagantsus ja suursugusus on tõesti sõnad, mis Pariisis jalutades kogu aeg pähe tulevad, kesklinnas liikuds on iga maja ja sild omaette vaatamisväärsus ja tänavad ja väljakud on meeletult avarad.

Haussmannideks kutsutakse ka sellises stiilis maju

Täna pidin päeval loengute vahepeal korra linnas käima ja kuna ilm oli ennelõunal täiesti super (päike ja 20 kraadi), siis ostsin Starbucksist kohvi, istusin välikohvikus avenue de l'Operal ja lihtsalt nautisin olemist päikselises Pariisis. Lugesin "Suurt Gatsbyt" (mida ma küll kunagi lugenud olen, aga millegipärast enne filmi sellest mitte midagi ei mäletanud) ja vahepeal lihtsalt vaatasin lõunapausile minevaid inimesi. Nii mõnus oli! :)

Üldse oli täna väga tegus päev võrreldes viimase nädala väga laiskade päevadega, kus haiguse tõttu eriti toastki välja ei saanud. Käisin lausa kolmes loengus. Kaks nendest oli "international economic law", mis mulle väga meeldib, sest õppejõud on endiselt väga tore ja teeb vahepeal nalja, naljad on aga enamasti prantsuse keeles. Mõnikord unustabki ennast prantsuse keeles rääkima. Prantsuskeelsest loengust arusaamisega on mul lood nii, et kohati saan kõigest aru, aga siis jälle järgmine hetk võib juhtuda, et ei saa väga midagi aru. Aga eks see muutub järjest paremaks kogu aeg. 

Kolmas loeng oli prantsuse keele tund "loov kirjutamine", mis ei olegi nii õudne, kui ma kartsin, nimelt annab õppejõud ikka suht palju tausta ja infot ette, mille põhjal kirjutama peame ja tihti teeme ka paaris asju, nii et isegi minu olematu kujutlusvõimega saan seal kenasti hakkama :)

Homme aga sõidan nädalaks soojemale maale puhkama, sest praegu on ju siin väga külm ja olen kõvasti tööd rabanud - väike nali :D Aga igatahes lendan Barcelonasse, kuhu saabub ka Kristina, kellega koos veedame seal nädala.