Eelmisel nädalavahetusel oli mul jälle rõõm mööda Pariisi külalistega ringi käia. Nimelt Margit oli siin koos iirlasest sõbraga, sain nendega iga päev kokku, vahetasime Margitiga välismaal õppimise muljeid ja jagasin nendega oma senikogutud teadmisi Pariisist ja Prantsusmaast. Enamus ajast rääkisime loomulikult inglise keeles, aga vahepeal ikka rõõmustasime, et meil on nii tore salakeel, mida võib julgelt igas avalikus kohas rääkida ja tõenäosus, et keegi midagi aru saab, on üliväike.
Kuna eelmisel nädalal pandi pidulikult põlema Champs Elysée jõulutuled, siis vaatasime ka need üle. Tuled iseenesest midagi väga erilist ei ole, aga kui ühest või teisest otsast tänavat vaadata, siis efekt on tõesti võimas, hästi palju annavad juurde ka tuhanded autodetuled, aga autod liiguvad seal ju läbi aasta ööpäevaringselt. Käisime ka mitu korda läbi jõuluturu, mis on ikka väga massiivne ja osta saab sealt küll kõikvõimalikke erinevaid toite ja loomulikult "chaud vin'i" ehk sooja veini ehk midagi glögi sarnast (päris Eesti mõiste glögiks ma seda ei nimetaks, sest pigem on tegu lihtsalt sooja punase veiniga, puuviljade ja vürtside maitset on minu meelest vähem).
Eile käisime ühes klubis kontserdil, kus peaesinejaks oli Klangkarussell (elektromuusika duo Austriast), kelle kuulsaim hitt on Sonnentanz. Ega ma eriline sellise muusika fänn ei ole, aga klubis on seda päris hea kuulata. Tegime selle vea, et läksime kluppi liiga vara ehk juba kell 12. Peaesineja tuli lavale alles kell 3 ja senikaua vaibakloppimise muusika kuulamine viskas üle. Lisaks oli seal megapalju rahvast ja ülipalav, pärast just rääkisime, et huvitav, et nad üldse tohivad nii palju inimesi sinna sisse lasta, sest kui midagi peaks juhtuma, oleks pärast kehvad lood. Klangkarussell oli tegelikult üllatavalt hea, aga päris lõpuni seda ei jaksanud kuulata ja tahtsime ära tulla. Aga see oli ka omaette katsumus, nimelt oli riiete garderoobist kättesaamine üks väga ebameeldiv ettevõtmine, seal puudus igasugune järjekord ja seega kõik lihtsalt surusid ennast vastu letti, nii et põhimõtteliselt pidigi ligi pool tundi inimeste vahel võitlema, et letile lähedale saada, oma number anda ja siis pärast sealt inimeste vahelt samamoodi oma tee välja võidelda. Vabandust vingumise pärast, tegelikult oli tore õhtu :D
Täna käisin kahe saksa tüdrukuga parfüümimuuseumis. Sattusime sinna just samal ajal koos grupid prantsuse daamidega, kellele seal ekskursioon tehti. Nii sissepääs kui ekskursioon on tasuta, aga kui me seal niisama ringi oleks jalutanud, siis poleks pooltki nii huvitav olnud. Muuseumi pidajaks on üks prantsuse kuulus parfüümitootja Fragonard, meie sellest midagi ei tea, sest nende tooteid müüaksegi ainult Prantsusmaal, aga kohalikud daamid olid küll kõik väga teadlikud. Ekskursioon oli prantsuse keeles, aga selle läbiviijale ei olnud prantsuse keele emakeel ja seega saime ka meie temast väga hästi aru. Kõigepealt tehti ringkäik mõnes saalis, kus näidati erinevaid parfüümipudeleid läbi ajaloo ja seletati valmistamise nüannse. Igal parfüüm koosneb erinevatest aroomidest, kõige kergemini lenduvad moodustavad lõhna tipu, seda tunned kõige esimesena, järgmisena tuleb lõhna süda, mis tihtipeale peaks varjama esialgu võib-olla ebameeldivana tunduvat baaslõhna, need nn põhjanoodid tulevad aga korralikult esile alles ligi 30 minutit pärast nahale kandmist. Ja parfüüm võib erineval inimesel erinevalt lõhnata, seega on oluline alati enne enda peal lõhna testida. Nagu näha, siis parfüümivalmistamine pole niisama lihtne ja seega tegelevad sellega spetsiaalsed inimesed, inglise keeles nimetatakse neid perfumer'ideks, mõnikord ka pr k "nez" ehk nina. Vanasti anti "nina" amet üle perekondlikult, aga tänapäeval on maailmas lausa kaks kooli, kus seda ametit õppida saab. Kuna lõhnataju peab väga hea olema, siis "nina" ei tohiks suitsetada ega alkoholi juua. Maailmas on praegu umbes 50 "nina", osa töötab konkreetsete brändide juures, osa on iseseisvad ja teevad tellimustöid.
Siis viidi meid Fragonard'i butiiki, kus tutvustati umbes 6-7 parfüümi. Parfüüm on siis lõhn, milles on kõige suurem lõhnaaine konsentratsioon (30%), siis tuleb eau de parfum (15 %), eau de toilette (10%) ja eau de cologne (mõni protsent). Parfüüm on ilmselgelt kõige kallim, aga samas ka kõige kauempüsivam. Pärast pikka valimisprotseduuri ostsime ka kõik endale parfüümi ja saime grupisoodustuse tõttu päris hea diili:
Minu lõhn on nüüd "Belle Chérie" ehk: A bouquet of flowers, fruits, and wood to celebrate this carefree fragrance: A top note of tangerine and star fruit, a middle note of jasmine, heliotrope and lily-of-the-valley and a back note of sandalwood, tonka bean and vanilla.
Igatahes oli tegemist äärmiselt põneva külastusega :)Eile käisime ühes klubis kontserdil, kus peaesinejaks oli Klangkarussell (elektromuusika duo Austriast), kelle kuulsaim hitt on Sonnentanz. Ega ma eriline sellise muusika fänn ei ole, aga klubis on seda päris hea kuulata. Tegime selle vea, et läksime kluppi liiga vara ehk juba kell 12. Peaesineja tuli lavale alles kell 3 ja senikaua vaibakloppimise muusika kuulamine viskas üle. Lisaks oli seal megapalju rahvast ja ülipalav, pärast just rääkisime, et huvitav, et nad üldse tohivad nii palju inimesi sinna sisse lasta, sest kui midagi peaks juhtuma, oleks pärast kehvad lood. Klangkarussell oli tegelikult üllatavalt hea, aga päris lõpuni seda ei jaksanud kuulata ja tahtsime ära tulla. Aga see oli ka omaette katsumus, nimelt oli riiete garderoobist kättesaamine üks väga ebameeldiv ettevõtmine, seal puudus igasugune järjekord ja seega kõik lihtsalt surusid ennast vastu letti, nii et põhimõtteliselt pidigi ligi pool tundi inimeste vahel võitlema, et letile lähedale saada, oma number anda ja siis pärast sealt inimeste vahelt samamoodi oma tee välja võidelda. Vabandust vingumise pärast, tegelikult oli tore õhtu :D
Täna käisin kahe saksa tüdrukuga parfüümimuuseumis. Sattusime sinna just samal ajal koos grupid prantsuse daamidega, kellele seal ekskursioon tehti. Nii sissepääs kui ekskursioon on tasuta, aga kui me seal niisama ringi oleks jalutanud, siis poleks pooltki nii huvitav olnud. Muuseumi pidajaks on üks prantsuse kuulus parfüümitootja Fragonard, meie sellest midagi ei tea, sest nende tooteid müüaksegi ainult Prantsusmaal, aga kohalikud daamid olid küll kõik väga teadlikud. Ekskursioon oli prantsuse keeles, aga selle läbiviijale ei olnud prantsuse keele emakeel ja seega saime ka meie temast väga hästi aru. Kõigepealt tehti ringkäik mõnes saalis, kus näidati erinevaid parfüümipudeleid läbi ajaloo ja seletati valmistamise nüannse. Igal parfüüm koosneb erinevatest aroomidest, kõige kergemini lenduvad moodustavad lõhna tipu, seda tunned kõige esimesena, järgmisena tuleb lõhna süda, mis tihtipeale peaks varjama esialgu võib-olla ebameeldivana tunduvat baaslõhna, need nn põhjanoodid tulevad aga korralikult esile alles ligi 30 minutit pärast nahale kandmist. Ja parfüüm võib erineval inimesel erinevalt lõhnata, seega on oluline alati enne enda peal lõhna testida. Nagu näha, siis parfüümivalmistamine pole niisama lihtne ja seega tegelevad sellega spetsiaalsed inimesed, inglise keeles nimetatakse neid perfumer'ideks, mõnikord ka pr k "nez" ehk nina. Vanasti anti "nina" amet üle perekondlikult, aga tänapäeval on maailmas lausa kaks kooli, kus seda ametit õppida saab. Kuna lõhnataju peab väga hea olema, siis "nina" ei tohiks suitsetada ega alkoholi juua. Maailmas on praegu umbes 50 "nina", osa töötab konkreetsete brändide juures, osa on iseseisvad ja teevad tellimustöid.
Siis viidi meid Fragonard'i butiiki, kus tutvustati umbes 6-7 parfüümi. Parfüüm on siis lõhn, milles on kõige suurem lõhnaaine konsentratsioon (30%), siis tuleb eau de parfum (15 %), eau de toilette (10%) ja eau de cologne (mõni protsent). Parfüüm on ilmselgelt kõige kallim, aga samas ka kõige kauempüsivam. Pärast pikka valimisprotseduuri ostsime ka kõik endale parfüümi ja saime grupisoodustuse tõttu päris hea diili:
Minu lõhn on nüüd "Belle Chérie" ehk: A bouquet of flowers, fruits, and wood to celebrate this carefree fragrance: A top note of tangerine and star fruit, a middle note of jasmine, heliotrope and lily-of-the-valley and a back note of sandalwood, tonka bean and vanilla.
Pärast käisime veel La Défense'i jõuluturul, mis on minu arust parem kui Champs-Elysée oma, esiteks on seal veidi vähem rahvast ja teiseks on kaubad ka palju põnevamad, kui Champs-Elyséel on põhirõhk toidukaupadel, siis La Défense'is võib küll kõikvõimelikke asju leida alates käsitööst kuni elektroonikani.
Louvre
Nii tore muusikapoest Pärt leida :)
Klangkarussell ja väga palju rahvast
Sest kunagi pole liiga vähe pilte Eiffeli tornist. See siis Galeries Lafayette'i terrassilt
Galeries Lafayette'i jõulukuusk
Natuke nalja ka õppelepingu allkirjastamise kohta - see ei ole veel allkirjastatud. Ma oma teaduskonna kontoris juba iganädalane külaline ja iga kord kui ma sealt taaskord ilma allkirjata lepinguta välja astun, siis tahaks lihtsalt kõva häälega naerda. Tõesti, ei ole isegi pettunud või pahane, ainult naeran selle olukorra naeruväärsuse üle. Näiteks teisipäeval sain teaduskonna koordinaatorilt meili, millel pealkirjaks suurelt URGENT ehk kiire, kus ütles, et vaatas mu õppelepingut ja ainetel registreerimisi ja selgus, et ma pole ühele ainele registreerinud, tõestuseks veel skännitult kaasa pandud need. Aga järgmine päev läksin seletasin talle, et mul on ju õppelepingu muudatused ka, seal ma kirjutasingi, et ma seda ühte ainet ikka ei võta. Ja seesama paber muudatustega on originaali külge klammerdatud!
Positiivne on see, et õppelepingul endal oli vajalik allkiri olemas. Aga muudatustel ilmselgelt mitte, nii et seetõttu väljusingi sealt kontorist taaskord ilma lepinguta. Kaks korda olen juba uuesti küsimas käinud, käsiti esmaspäeval tagasi tulla... Samas senikaua kuni mind milleski ei süüdista ja ma oma stipendiumi mingil põhjusel tagasi maksma ei pea vms, siis mul vahet pole, ongi hea lugu, millega illustreerida Prantsusmaa bürokraatiat :D
Võtsin nüüd senisest intensiivsemalt ette ka prantsuse keele õppimise, ostsin grammatikaraamatu endale, kust harjutusi teen ja üritan ise igapäevaselt sõnu õppida. Senini on küll areng olnud, kindlasti on väga paranenud kõnest arusaamine (nt kolmapäevases prantsuskeelses loengus sain peaaegu kõigest aru ja tegin isegi märkmeid, seda küll eesti keeles, aga siiski) ja grammatikat-kirjutamist olen ka ikka harjutanud. Aga kõige rohkem tahaks ikka ise rääkimise selgeks saada, mis hetkel ongi kõige nõrgem külg, lihtsalt ei tule need sõnad lausekonstruktsioonid nii lihtsalt kui võiks. Aga õnneks mul veel aega on :)
Ilm on siin novembri lõpu kohta minu jaoks harjumatult soe, päeval 6-7 kraadi, ma ikka ootan juba külmakraade, mida vist jäängi ootama. Külmakraadide puudumise pähe saab vist kirjutada ka selle, et enamus puid on ikka veel suhteliselt lehes, lehed on küll kollased ja sügisesed, aga no raagus puudest küll veel rääkida ei saa.
Homme on esimene advent ja kuigi Pariis on praegu eriti ilus, siis mida lähemale jõulud jõuavad, seda rohkem tahaks juba kodus olla :)
No comments:
Post a Comment