Kuigi ametlikud kolm koolituspäeva olid läbi, siis reedel ärkasime jälle vara, et minna õppima kassaga ümberkäimist. See oli minu jaoks siiani kõige põnevam päev, sest esiteks rääkis koolitaja ka inglise keeles ja ma sain kõigest aru ja teiseks meeldis mulle täiega kassaga tegelemine. Kuigi maksevõimalusi on Disneylandis umbes 11 (lisaks tavapärasele kaardile ja sulale veel erinevad tšekid, kupongid, voucherid jne), siis tegelikult pole need midagi keerulist. Alguses võtab kindlasti aega, et selle kõigega harjuda. Lisaks peaks mainima seda, et koolitajal oli tõsiseid probleeme meie nimedega. Ta tahtis hästi agar olla ja kõige nimed ära õppida, aga mõned pani ikka päris pange. Nimelt Janikast sai Julia (Julia on tegelikult üks läti tüdruk, kellest sai Juliet). Aga kuna Janika magas esimese momendi maha, et teda parandada, siis edasipidi ta ei tahtnud enam ja nii oligi Janika kogu aeg Julia. Ka mina sain endale põnevaid nimesid. Üks nendest oli vist umbes Mark, midagi kummalist oli veel, aga ma ei mäleta enam seda. Kui ta pärast mulle nimelise paberi andis ja mu päris nime teada sai, siis vabandas, et see on väga ebatavaline nimi, raske meelde jätta. Tõsi, prantsuse keeles tähendab mu nimi ilma täppideta (ja niimoodi on see ka mu nimesildi peal) sama mida eesti keeles - seda väikest võidusõiduautot. Nii et ma olen päris tänulik neile, kes mu nime kohe meelde suudavad jätta ja seda ka nii hääldada, et ma aru saaks, et jutt käib minust.
Pärast koolitust selgus, et me peame veel 2.5 tunniks tööle minema. Ega siis ei jäänudki muud üle, panin oma kauni kostüümi selga ja lootsin, et leian ikka õige koha üles. Õnneks märkas garderoobis üks soome tüdruk mu kostüümi ja küsis, et kas ma lähen NEBi tööle (nimelt on igal restoranil või müügipunktil oma iseloomulik kostüüm). Ta töötab sealsamas köögis ja me saime koos backstage'ist kohale minna. Mina sain endale filleri kohustused. Nimelt töötasin väikse leti taga, kus müüakse võileibu, jooke, kooke, ja minu ülesanne oli neid köögist juurde tuua. Paar korda suutsin ka piinlikku olukorda sattuda, kui ma aru ei saanud, mida mult taheti, aga no see oli ju esimene päev. Ma ei peagi kõike kohe oskama! Viimased pool tundi pidin leti ees seisma ja klientidele teatama, et me oleme suletud ja nad kõrval olevasse müügipunkti suunama. Nimelt otsustas kassaaparaat kokku joosta. Tuletasin kiiresti mingi prantsuskeelse lause ja siis muudkui kordasin seda inimestele. Oma lühikese tööaja jooksul tutvusin mitme töötajaga. Näiteks oli umbes tund aega kassapidaja üks tüdruk Leedust, kes ka juurat õpib. Üks must tädi vastasletist tundis huvi, kust riigist ma tulen, ja kui ma vastasin, et Eestist, siis ta pakkus, et me räägime seal inglise keelt. Kuuldes, et meil on täitsa oma keel olemas, uuris ta, et kas see on ka raske. Selle väljaselgitamiseks oli tal lihtne viis. Nimelt küsis ta, kuidas on eesti keeles "come", kui ütlesin talle, et see on "tule", siis teatas ta, et tundub väga lihtne keel olevat. Clock-outi (registreerisin ennast välja) tegin täpselt 16.44!
Esimest ametlikku vaba päeva alustasin väljamagamisega. Nii hea oli poole kaheteistkümneni magada :) Tegime väikse poetiiru hiiglaslikus kaubamajas, et mingeid soojemaid riideid endale leida. Mina arvestasin pakkides sellega, et tulen ikka lõunamaale ja siin pole suvel üldse kampsuneid vaja. Aga kahjuks on viimased päevad päeval ainult ligi 20 kraadi olnud, rääkimata veel õhtust.
Siis läksime parki avastama. Jõudsime täpselt viieks, mil algas igapäevane paraad, kus kõik peamised Disney tegelased marsivad pargist läbi. See on ülipopulaarne, nii et inimesed lähevad ligi tund aega varem tänava äärde seisma, et hea koht saada. Siis otsustasime mõned atraktsioonid ära proovida. Alustasime hästi rahulikult "It's a small world" atraktsiooniga, kus paadiga sõidad läbi erinevate maade, mida kujutavad liikuvad nukud. Siis oli aga adrenaliinivajadus ja läksime "Space Mountaini" peale, mis on rollercoaster, aga asub ühe suure kupli sees. Enamus ajast oli seal kottpime ja see tegi ikka igasuguseid keerutusi ja tiire. Väga kihvt!!! :D
No comments:
Post a Comment