Viimased kaks päeva olengi jälle kassas olnud ja sellega väga rahul! Eile olin esimest korda Coffee Grinderis, kus müüaksegi ainult kohvitooteid, jooke ja paari küpsist. Alguses suutsin siiski veits segaduses olla, sest millegipärast vaatasin inimestele jooke müües, et tavapärase 2.20 € asemel maksab kohv 3 €. Mina tegin neile aga ikka tavalist väikest kohvi. Varsti sain siiski teada, et seal on müügil ainult suured kohvid jms ja sellepärast on hind kallim. Pärastlõunal olin Gibsonis (lahtine jäätis), kus aeg möödus ülikiiresti.
Täna enne tööd käisin supermarketis süüa ostmas ja peaks mainima, et seal on ikka meeletu valik igasuguseid asju. Ma kõlan nagu nõukogude aja eestlane välismaal, aga no tõesti, mida kõike sa ikka poest leida ei või. Aga samas häirib mind see, et enamus asju on tohutult säilitusaineid täis. No kuidagi ei kutsu ostma piima, mis seisab poes soojas ja säilib septembrini.
Veetsin terve päeva Gibsonis ja taaskord möödus päev linnulennul. Seal on alati nii kiire, et vahepeal ei tule tund aega meelde kellagi vaadata, mis siis, et see kogu aeg su ees kassaaparaadil on. Samas on aga miinus see, et ma teen seal suhti tihti vigu ja pean paranduseks manageri kutsuma. Või noh, alati pole need isegi minu vead, mõnikord lihtsalt klient otsustab, et ta võtab ühe jäätiskuuli asemel hoopis kolm.
Üldiselt mu töökohal keelebarjääri väga palju ei teki, sest enamus külastajaid räägib siiski inglise või prantsuse keelt (okei, prantsuse keelega ma jään vahel küll hätta, aga siis tuleb keegi appi või kuidagi saab ikka hakkama). Hispaanlased küll üldiselt keelduvad mingit muud keelt peale hispaania rääkimast, aga nad saavad oma kehakeele ja uno/dos/tres'iga ikka hakkama. Täna oli aga üks saksa vanem naine, kes mulle järjepidevalt ainult saksa keeles seletas, mida ta tahab. Okei, ma tean, kuidas saksa keeles on 1-2-3, aga sellest pole väga abi, kui nende numbrite vahele jääb saksakeelne jutt. Minu ju ei tea, kas ta tahab siis kahte kolmekuulist, kolme kahekuulist või veel midagi muud. Siis ta juba näitas mulle, milliseid jäätiseid ta tahab, aga ma küsisin nõutu näoga, et mitu kuuli siis ikkagi. Ta oli kuidagi nii ärritatud sellest, et ma tema saksa keelest aru ei saa, aga lõi üldse käega ja läks minema.
Täna tegin jälle ühe lisatunni, mis tähendas ka closingut. Closing on selline kahtlane aeg, ma ei teagi, kas see meeldib mulle või mitte. Kui kuskil uues kohas esimest korda closingut teed, siis on kõik jube segane. Ei tea üldse, mida teha tuleb ja kuidas. Eriti siis, kui sa väga aru ka ei saa, mida sul kästakse teha. Lisaks on see, et teed ühe asja ära ja siis seisad jälle nõutu näoga, kuni keegi sulle uue ülesande annab. Samas aga kui juba kindlalt tead oma ülesandeid, siis on just selline hea tunne omaette mingeid asju teha. Täna nt olime Gibsonis closingu ajal mina, Teet, Olga ja üks prantslane ja väga lõbus oli. Mina nt filmisin (katsin kilega) terve posu topse, masinaid, kaasi, lusikaid jms. Kohati tundub meeletu raiskamisena kõik asjad kilega katta, et see siis järgmisel hommikul pealt ära rebida, aga samas ilmselt ei tahaks keegi oma topsist leida hiirekakat (kiletamine ongi selleks vajalik, et hiired asjadel ei roniks).
Täna oli kuidagi eriti hea õhkkond NEBis ja tulin väga rõõmsameelselt õhtul töölt ära!
No comments:
Post a Comment