Nädalavahetus Normandias

Nagu igal pool linnades, korraldatakse ka siin Erasmustele palju erinevaid reise, et ka ülejäänud riiki avastada. Mina käisin see nädalavahetus EIAPga (üks organisatsioon, kes just selliste ürituste korraldamisega tegeleb) Normandias, mis on piirkond Prantsusmaa põhjaosas. 

Pärast mõnetunnist sõitu jõudsime Honfleuri linnakesse, mis on vana sadamalinn. Just seal suubub Seine'i jõgi La Manche'i väina ja seetõttu on see ajalooliselt väga tähtis olnud, tänapäeval on aga kaubandus pigem lähedalasuvas Le Havre'i linnas. Maalist sadamaala on maalinud paljud kunstnikud ja seetõttu Honfleuri koolkond panustanud ka kuulsate impressionistide liikumisse. Veel asub seal Sainte-Catherine'i kirik, mis on Prantsusmaa suurim puust kirik ja mille kellatorn on huvitaval kombel peahoonest eraldi.

Kuna tegemist oli laupäevaga, siis oli linnatänavatel turg. Jalutasimegi niisama linnas ringi ja vaatasime, mis kaupa pakuti, tegime pilte ja lõpuks sõime ühes tüüpilises pannkoogirestoranis, kus proovisime ka sooja siidrit, mis oli täitsa hea. Normandia on tuntud siidri ja ka calvadose tootja ja seetõttu saab neid jooke igalt poolt osta. 

Järgmisena sõitsime Trouville'i, mis koos kõrval asuva Deauville'iga on pariislaste seas väga populaarsed ja prestiižsed suvituspiirkonnad. Deauville'is nt korraldatakse iga aasta Ameerika filmi festivali ja seda on külastanud muuhulgas Brad Pitt, Angelina Jolie, George Clooney. Deauville'is on peetud ka tähtsaid poliitilisi kokkusaamisi, kus kohal nt Barack Obama või Angela Merkel. 

Aga põhitegevus toimub nendes linnades ikkagi suvel, seega praegu väga nende linnade melust aimu ei saanud, kuigi rand oli ilus ja ilmselt suvel on seal päris tore. Õnneks tuli just siis päike välja kui me seal rannas olime, nii et vahelduseks külmale tuulele, saime natuke soojust ka nautida. 

Prantsusmaal on umbes 400 eri sorti juustu, nii et selline valik poeaknal on väga tagasihoidlik

Ööbima sõitsime Caeni, mis on Alam-Normandia pealinn. Linna ennast nägime ainult niipalju kui öösel trammiga hotellist kesklinna peole sõitsime, pimeda nägime ka kindlust, mis seal üks põhilisi vaatamisväärsusi. Tegemist umbes Tartu-suuruse linnaga, kus samuti ülikool olulist rolli mängib, nimelt seal lausa 25000 üliõpilast. Peol käisime ühes ööklubis, kus hinnad olid võrreldes Pariisiga ikka tunduvalt odavamad. 

Pühapäeva hommikul pidi väljasõit olema 9.30, aga kui ma 9.37 bussi jõudsin, siis olin üks esimesi. See ikka naljakas, kuidas eri rahvustel aeg nii erinevat asja tähendab. Hispaanlased jäävad kogu aeg igale poole hiljaks ja nende kõndimistempo on nii aeglane, et ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on üldse võimalik nii aeglaselt kõndida :)

Sõitsime vaatama Prantsusmaa populaarsuselt teist turismiobjekti ehk Mont St Micheli. See on selline huvitav saar, mis alati polegi saar. Nimelt asub ta rannikust ühe kilomeetri kaugusel, aga suure tõusu ja mõõna vahe tõttu (ligi 14 meetrit) on see kord ümbritsetud mudaväljadest, kord veest. Vee liikumise kiirus on lausa 1 m/s ja seetõttu ei ole soovitatav sinna mudaväljadele kõndima minna, sest võid üks hetk lihtsalt vee ala jääda või siis hoopis mudaauku kukkuda. 

Saar on lausa 80 meetrit kõrge ja selle tipus on Notre-Dame-sous-Terre'i kirik ja ka klooster. Tegime tuuri kirikus ja kloostris ja kõndisime mööda saart ringi. Lõunaks sõin ma moule'e ehk rannakarpe friikartulitega, sealkandis väga populaarne toit. 

See internetist leitud pilt, mis näitab, et tõusu ajal on tegemist ikka päris saarega

Mu elust veel nii palju, et praegu mul tervis natuke kehva, hääl on alates eilsest täitsa kadunud ja köha on ka päris kole, ilmselt põhjuseks järsku külmenenud ilm ja ka külm ühikatuba. Väidetavalt on mingi küttesüsteem katki ja see loodetakse parandada oktoobri lõpuks. Ilmateate järgi peaks nüüd jälle natuke soojemad ilmad tulema ja päris oktoobri lõpus saan nädalaks soojamale maale, nii et ehk päris ära ei külmu siia :)